Tartu Ülikooli teadlased uurisid venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljarännet Tallinnast aastatel 2000 – 2010. Uurimuse käigus otsiti vastuseid küsimustele, kas ja kuidas mõjutab elamine erineva immigrantrahvastiku osatähtsusega linnakeskkonnas rahvusrühmade edasisi rändevalikuid ja kas elukohavahetuse käigus säilib elukeskkonna rahvuslik koosseis või on ränne rahvusrühmi sulandav protsess.
Eesti immigrantrahvastik on valdavalt välja kujunenud pärast teist maailmasõda. Eestisse saabudes asus immigrantrahvastik elama kindlatesse piirkondadesse (Ida-Virumaa, Tallinn ja teised suuremad linnad) ning linnades ka kindlatesse linnaosadesse (paneelelamute piirkonnad). Seetõttu paiknes siinne immigrantrahvastik nõukogude aja lõpuks asustussüsteemis kontsentreerunult ja linnades segregeerunult. Tallinn on sobiv uurimispiirkond, sest sealsest elanikkonnast moodustavad eestlased vaid veidi üle poole.
Kuna mujal Eestis, välja arvatud Ida-Virumaa, on mitte-eestlaste osatähtsus valdavalt väiksem, siis võiks Tallinnast lahkumine olla üks immigrantrahvastiku ruumilise sulandumise vorme.
Uurimistöö tulemustest selgus, et etniline elukohasegregatsioon linnas mõjutab oluliselt nii eestlaste kui ka venekeelse elanikkonna rände sihtkohti. Eestlased lahkusid kõige sagedamini kõrge mitte-eestlaste osatähtsusega keskkonnast, venekeelne elanikkond peaaegu võrdselt nii madala kui ka kõrge mitte-eestlaste osatähtsusega keskkonnast. Rände käigus püüdsid rahvusrühmad säilitada juba harjumuspäraseks saanud elukeskkonda. Üldjoontes hajusid eestlaste rände sihtkohad üle Eesti palju enam kui venekeelse elanikkonna sihtkohad. Vähemusrahvuse sihtkohad olid pealinnast lahkudes palju enam koondunud – suures osas rännati Tallinna tagamaale, suurematesse linnadesse ning ka Ida-Virumaale. Tallinna tagamaal koonduti veel omakorda kindlatesse piirkondadesse. Kuigi väljarännet Tallinnast võiks suuresti pidada rahvusrühmi sulandavaks protsessiks, näitasid kõnealuse töö tulemused, et Tallinnast lahkudes suundusid vähemused suures osas piirkondadesse, kus oli neile tuttav etniline struktuur.
Põhjalikuma ülevaate teemast saab 12. ja 13. novembril peetaval statistikaameti ja Eesti Statistikaseltsi konverentsil “Rahvastikuprotsessid Läänemere piirkonnas 21. sajandil”.
KADI MÄGI, KADRI LEETMAA
Käesolev kirjutis on ilmunud ka Statistikablogis
