Vene kriis jätkab lahtirullumist


Vene kriis jätkab lahtirullumist. Ootuspäraselt vastas Venemaa Euroopa Liidu ja USA sanktsioonidele omapoolsete sanktsioonidega, kehtestades täieliku impordikeelu toiduainetele. Sektori valik on ajendatud asjaolust, et toiduained on peamine kaup, mida lääneriigid Venemaale ekspordivad ning vastupidist kaubavahetust eriti ei toimu, teisalt võib Venemaa üritada sellega tekitada motivatsiooni kodumaist toiduainetootmist suurendada. Ka Eesti jaoks on tegemist sektoriga, kus netobilanss Venemaaga on meie jaoks positiivseim.

Tuleb veel täiendavaid sanktsioone

Tõenäoliselt ei jää see samm selles kaubandussõjas viimaseks ja saame veel näha täiendavaid meetmeid nii ühelt kui ka teiselt poolt. Eesti jaoks on toiduainete tootmine suurima mõjuga sektor, mis meie tootmist puudutab. Eestist eksporditavatest toiduainetest on 30 protsenti suunatud Venemaale. Järelikult oleks Vene turu ärakukkumise otsene mõju ligi 0,3 protsenti SKP-st, kui uusi turge leida ei suudeta.

Uute turgude leidmine lähipiirkonnast on raskendatud, kuna ka ülejäänud Euroopa tegeleb täpselt sama probleemiga, otsides ülejäävale toodangule uusi turge. Seega lisanduvad otsestele mõjudele kaudsed mõjud, mis tulenevad tagasilöökidest Euroopas, seda eriti Eesti lähinaabrite Läti, Leedu ja Soome osas. Tulemuseks on oodata pikaajalisi ümberkorraldusi maailma toiduainetekaubanduses.

Ekspordimahud langevad

Kuni juunikuuni on ekspordi osas püsinud suhteline stabiilsus, mida oli näha ka juba tööstustoodangu numbritest.

Esimese poolaasta jooksul oli ekspordi maht keskmiselt kuus protsenti alla eelmise aasta taset. Juunis ületas eksport ühe protsendiga eelmise aasta taseme, kuid kasvunumbrite paranemine ei näita mitte selle aasta paranenud eksporti, vaid eelmise aasta teise poole madaltasemeni jõudmist.

Käesoleva aasta jooksul on ekspordimahud liikunud külgsuunaliselt peaaegu kõikides kaubarühmades. Vaid tekstiili osas on trend olnud kergelt langev ja mehaaniliste masinate osas kergelt tõusev. Kõikide kaupade osas kokku on trend samuti külgsuunaline.

Mida oodata teisel poolaastal ekspordis? Positiivse stsenaariumi korral jääb selle maht samale tasemele püsima. Tõenäolisem stsenaarium on aga see, et ekspordimahud langevad Vene-Ukraina kriisi ja sanktsioonide tõttu. Langus puudutab alates augustist otseselt toiduainete sektorit ja põllumajandustootjaid. Aga ka muude Vene turuga seotud sektorite osas püsib ekspordi vähenemise oht, sealhulgas masinad ja seadmed, jalatsid, tekstiil, nahktooted ja keemiatooted.

Toiduainete hinnad kukuvad

Vene kriis hakkab end üsna pea ilmutama ka tarbijahindades. Alates augustist, hiljemalt septembrist võib oodata toiduainehindade täiendavat langust, mis võib olla päris märgatav. Toiduainete hinnad on maailmaturul juba viimased neli kuud languses olnud ja see on viinud Eesti tarbijahinnaindeksi teist kuud järjest deflatsiooni.

Teisalt võivad deflatsioonile vastukaaluks hakata tõusma energiahinnad maailmaturul, seda samuti seoses Vene sündmustega, aga ka Iraagis toimuva tõttu.

i

RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik

blog comments powered by Disqus