Laupäeval peetud XI Veinipäeval tegutses Põltsamaa lossihoovis ka ürituse kõigi aegade suurim käsitöölaat, mis meelitas kohale üle 2000 külastaja.
Laada peakorraldaja Katre Arula sõnul pole nii suurejoonelist käsitöölaata Veinipäeva raames veel korraldatud. Käsitöölisi oli laadale tulnud 130, kes kõik jagunesid 52 müügipunkti ja töötubade vahel. Kuna laat oli mõeldud Eesti käsitöö propageerimiseks, siis välismaist toodangut lettidel ei olnud. Erandiks oli vaid Põltsamaa sõpruslinna Kokemägi käsitööliste müügipunkt, kes ka Põltsamaa käsitöölisi enda juurde laadale on kutsunud.
Ürituse korraldamine algas juba mais, mil Katre Arula arutas teiste tublide käsitöölistega, kuidas laata võimalikult hästi korraldada. „Tegime koosolemisel nii öelda ajurünnakut, sest tahtsime korraldada väga head laata, kus rahule jääksid nii külastajad kui ka müüjad,“ selgitas Arula. Tema sõnul oligi kõige raskem mõelda müügiartikleid, mis huvitaks igat külastajat. Samas müüdi lossihoovis praktiliselt kõike, mida hing ihaldas – punutistest elusate eesliteni.
Kõrgelt hinnatud loodustooted
Lisaks kodumaistele marjaveinidele äritseti ka mitmete loodustoodetega. Jällegi osutusid väga populaarseks astelpajumarjadega rikastatud mesi, kali, moos ja smuuti. Müügil oli ka astelpajupulber, mida kasutatakse toidulisandina ning ka lihatoodete säilitamiseks.
Veel üheks eksootiliseks müügipunktiks oli suitsukala müüjate boks, mille kõrval oleval sildil seisis, et ettetellimisel on võimalik soetada endale laama, eesel või alpaka . Lähemal uurimisel selgus, et tegemist polegi mingi reklaamitriki või naljaga. Pärnumaa mees Peeter Raja tegeleb tõepoolest eksootiliste loomade Eestisse turustamisega. Tema on siia müünud juba 15 eeslit. „Põhiliselt ostetakse neid veoloomi turismitaludesse,“ sõnas Raja.
Lisaks eelmainitud lojustele on tema käest võimalik osta näiteks ümisejat. Kummalise nimega elukas kuulub oravaliste sugukonda, kuid on neist oluliselt suurem. Raja selgitas, et ümiseja on palju põnevam ja vähenõudlikum koduloom kui näiteks mõni küülik. Haruldase närilise võib huviline endale soetada 2000 krooniga. Veel pakkus mees müüa Hiina kääbusvutti, kes on alternatiiviks papagoile. Samas on kääbusvutt ka papagoist odavam, nimelt maksab lind vaid 600 krooni, kuid suuremate papagoide hinnad algavad alles 1000 kroonist.
Tegevust ka lastele
Mõeldud oli ka saunasõpradele, kes samas peavad lugu veinist ning praktilisusest. Nimelt Võnnu vallas tegutsev Temor Grupp müüs laadal sauna, mis meenutas oma kujult veinivaati ning mille eest küsiti 25000 krooni. Päeva jooksul siiski saun kaubaks ei läinud.
Laadalt oli võimalik soovijatel end pealaest jalatallani riidesse panna, kõht täis süüa, ning koju vajalik sisustus soetada. Väga palju huvi tunti villast voodipesu ning töödeldud lambanahkade vastu. Nahakaupmees kinnitas igale ostjale, et villast teki ja padjaga magades tuleb kindlasti parem uni kui sünteetiliste voodiriietega.
Laadal oli mõeldud ka lastele, nimelt said väikesed laadalised töötubades valmistada kaelaehteid ja kuningakroone. Palju põnevust pakkusid ka poni ja hobune, kellega soovijad said lõbusõitu teha, ning pannkoogitelk, kus soovijad said koduseid pannikaid värske maasikamoosi ja külma piimaga nautida.
Korraldaja Katre Arula sõnul on ta laada kohta saanud ainult positiivset tagasisidet. Veel sõnas ta, et loodetavasti suudavad nad Veinipäeva käsitöölaada traditsiooni edukalt jätkata. „Kuna tänavu saime palju koostööpartnereid, siis loodetavasti on järgmiste laatade korraldamine vähem vaevanõudvam,“ sõnas Arula.
EILI KOITLA
