Tööinspektsiooni meretöö tööinspektor, Jõgeva mees Veigo Tumaševski on põline meremees, kelle töökoht on nüüd sootuks kuival maal.
Veigo lõpetas mereakadeemia tehnik-laevajuhina ning töötas erinevatel laevadel 1990. aastate algusest. Ta on ametis olnud kaubalaevadel, mis käisid üle maailma erinevates sadamates, sõitnud nii Vahemerel kui ka Amazonase ja Aafrika vetes. Kümme aastat tema tööelust möödus Tallinki reisilaevadel, kaks aastat Taani firmas vanem-tüürimehena. Tööinspektsioonis on leiba teeninud üle kolme aasta, olles Eesti ainus meretöö tööinspektor. Ta kontoriruumid ja kodu asuvad Jõgeval, suvemaja aga Jõgeva lähedal.
Miks otsustasite meremeheameti maha panna ja end kuival maal sisse seada?
Elu kulges nii, et mingil hetkel sai mereromantika otsa. Just see pidev ootamine, kodust eemalolek hakkas ära tüütama. Vahepeal lõpetasin ka Tartu Ülikoolis õigusteaduskonna ja kuna plaan oli niikuinii merelt ära tulla, siis mitmete juhuste kokkulangemisel sattusingi tööinspektsiooni, kuhu otsiti meretöö inspektorit.
Teil tuleb vist palju ringi sõita, sest Jõgeval ju laevu ei leidu?
Käin tööülesandeid täites laevadel kogu Eestis – Tallinnas, Ida-Virumaa meresadamates ja Peipsi ääres, Võrtsjärvel, Hiiu- ja Saaremaal. Minu ülesandeks on kontrollida töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide nõuete ning töösuhete õigusaktide nõuete täitmist. Sealhulgas tööaja tabelid, ametijuhendid, lepingud ja muu. Järelevalve osas oleme koostööd teinud nii Veeteede ameti, Terviseameti kui ka ITF-ga (International Transport Workers’ Federation – Rahvusvaheline Transporditööliste Föderatsioon).
Järelevalvet teostan põhiliselt Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevadel. Mõnel nädalal on autoga sõitmist rohkem, siis jälle vähem. Paberitööd on ka palju, seda teen kontoris.
Kuidas Teid laevadel vastu võetakse?
Suurte ettevõtetega on mõnes mõttes lihtsam. Seal on palgal inimesed, kes tööohutuse eest vastutavad ja muu paberimajandusega tegelevad. Samas on aga aeganõudvad suured reisilaevad, mis oma paarsada meetrid pikad, mitme tekiga, mis tuleb risti-põiki läbi käia ja üle vaadata.
Väikestes firmades on tulnud ikka selgitada, et kes oled ja mida tahad. Paljudel neist pole ju varem tööinspektoriga kokkupuuteid olnud. Tuleb selgeks teha, et asjad tuleb korda teha ja see on mõlema poole, nii tööandja kui ka töötaja huvides.
Väikestel tegijatel on töölepingute pool olnud enam-vähem korras, kuid tuleb rääkida ja selgeks teha, et seadus nõuab muudki – nagu riskianalüüse, töökeskkonna spetsialisti, esmaabi andjat, koolitusi jne. Tihti kuuleb tööandjalt väidet, aga meil pole midagi juhtunud ja milleks seda kõike vaja, siis tuleb seda selgitada, et ohutuskultuuri tõsta.
Tööinspektoril on näiteks veeteede ametiga võrreldes mõnevõrra keerulisem, sest veeteede ameti kutsumisest on tööandja ise huvitatud, sest kui paberid pole korras, siis laev ju sadamast välja ei pääse. Meid aga enamasti ise ei kutsuta. Igatahes tuleb asjaajamist alustada sõbralikult, samas end kehtestada ja selgitada, mida on vaja teha. Kui tarvis, tuleb ka vene või inglise keeles suhelda, kui näed, et teine pool on eesti keelega hädas.
Altkäemaksu pole pakutud?
Ei ole. Küll aga olen kogenud, et minu tegemiste kohta info liigub laevafirmade vahel. Mõnikord lähed järgmisele laevale ja näed, et seal on kõik tarvilik juba korda aetud.
Merele tagasi pole igatsema hakanud?
Ei ole. Olen elupõline jõgevalane, peaaegu kogu senise elu olen olnud kodunt ära, merel olnud üle 20 aasta. Vahel koguni kaheksa kuud järjest, siis saanud vaid paar kuud kodus olla. Nagu ma enne mainisin, siis aastatega sai mereromantika otsa. Ootamised ja tormid. Islandi lähedal möllas ükskord torm nädal aega jutti, isegi süüa ei saanud. Aastate eest, kui Regina Baltica Stockholmi lähedal madalikule sõitis, siis oli minu vahikord küll läbi, kuid ärkasin kolina ja ragina peale üles. Ehmatus oli suur, ei teadnud ju, mis oli juhtunud. Õnneks ei midagi katastroofilist.
Ning minu praegune töö on väga huvitav, mis siis, et laevu ikka ülikonnas ei kontrolli – trümmides ja masinaruumis käies oled tahmane ja tavotine, kuid see on kõik hea eesmärgi nimel. Tööalaselt saab ka praegu tihti välismaal käia, näiteks igal aastal kohtume Euroopa kolleegidega, mitmeid koolitusi on olnud eemal. Olen osalenud näiteks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni puudutaval koolitusel Torinos.
Hea on tagasi kodus olla, last kasvatada, tema jalgpallitreeningutele kaasa elada ja muidu kindla maa peal olla. Loomulikult ootan ka puhkust, suvemaja on Jõgevast vaid seitsme kilomeetri kaugusel.
Lisaks tööle tahan anda oma panust ka ühiskonna elu paremaks muutmisesse. Mul on olnud võimalus osaleda mitmetel istungitel rahvakohtunikuna – soovin, et ühiskonnas valitseks rohkem õigus ja õiglus. Praeguseks tunnen, et mul on ka noortele midagi pakkuda – kogemusi ja ettevaatavat hoiakut, mis aitab ohtusid ennetada. Olen merekultuuriaasta raames käinud koolides õpilastele ohutusest rääkimas, teen seda südamega – kõik algab ju maast madalast. Isegi merel.
See kirjatükk on ilmunud tööinspektsiooni infokirjas Tööelu
INDREK KUUS
