Käesoleva aasta 1. juulil jõustus vajaduspõhiste peretoetuste reformi esimene etapp, millega saavad lisatuge enim abi vajavad lastega pered ja ka pered, kus kasvab kolm või enam last. Olen saanud positiivset tagasisidet mitmetelt inimestelt, kes küll ise toetust ei saa ega vaja, aga kiidavad, et riik suunab maksurahasid eelkõige abivajajatele.
Toetus neile, kes seda kõige rohkem vajavad
Suve lõpus kuulsin aga hämmastusega, et üks sotsist riigikogu liige naeruvääristas suurendatud peretoetusi. Olin äärmiselt üllatunud sellisest väljaütlemisest abivajajate ja suurperede aadressil. Miks selline suhtumine toetustesse, mida oodatakse ja mida vajatakse? Seda enam, et toetus on sihitud ehk mõeldud eelkõige neile, kes seda kõige rohkem vajavad.
Palju segadust on tekitanud ühe reformi kaks eri põhimõtet. Nimelt on üks pool peretoetuste vajaduspõhine suurendamine ning teine pool lastetoetuse tõstmine peredes, kus on kolm ja enam lastetoetust saavat last. Nende kahe erinevus on selles, et esimesega suunatakse lisaraha madalama sissetulekuga peredele. Eelduseks on, et perekonna keskmine kuu netosissetulek jääb taotlemisele eelneval kolmel kuul alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri (näiteks 4 -liikmeline pere, kus on kaks alla 14-aastast last – 588 eurot kuus) ning toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale.
Paljulapselised pered ei pea avaldust esitama
Muudatuste teine osa, kus toetatakse paljulapselisi peresid, ei eelda toetuse saamiseks avalduse tegemist. Tingimuseks on, et peres on kolm ja enam lastetoetust saavat last. Sellisel juhul tõusis alates käesoleva aasta 1. juulist kolmanda ja järgnevate laste toetus 57,54 eurolt 76,72 euroni.
Kui perel on õigus saada ka vajaduspõhist lastetoetust, siis lisandub sellele kohaliku omavalitsusse avalduse esitamisel lisatoetus 19,18 eurot pere kohta. Need määrad kehtivad 2014. aasta lõpuni ning 2015. aastast kehtivad uued ja kõrgemad toetusemäärad.
Selgitus on vajalik ka seetõttu, et meedias kajastatud juhtum 11 lapsega perest ning nende 19,18-eurosest lisatoetusest oli vaid üks osa selle pere lisarahast. Kui kõik lapsed saavad lapsetoetust, siis sellise pere puhul on lisaraha sel aastal jõustunud reformiga 191,8 eurot kuus, aga lastetoetused ning seitsme ja enama lapsega pere vanematoetus on ühes kuus kokku 917 eurot, millele võivad veel lisanduda teised riiklikud toetused.
See on kindlasti tuntav lisa senistele igakuistele sissetulekutele ning kinnitab, et ka paljulapselistele peredele mõeldud lisavahendid kannavad vajaduspõhiste toetuste mõtet — suurematel peredel on suuremad väljaminekud.
Oktoobris sai vajaduspõhist peretoetust üle 3200 pere ja kõrgemat lastetoetust saavad iga kuu üle 22 000 lapse suuremates peredes.
Olen veendunud, et riik on mõtteviisi muutusega õigel teel – suunata lisavahendeid just abivajajatele. Tähtis on, et toetus oleks efektiivne ja mõtestatud, tänuks ja abiks Eesti positiivse iibe nimel. Emana olen rahul, et abi läheb sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse, ja tunnen heameelt, et toetuste määrad suurenevad 2015. aastal veelgi.
Täpsemat infot toetuste tingimuste kohta saab kohalikult sotsiaaltöötajalt ja veebilehelt www.lastetoetused.ee
|
Pered, kelle sissetulek jääb alla suhtelist vaesuse piiri ja kes hakkavad saama vajaduspõhist peretoetust |
|||
|
Toetused eurodes kuus |
Enne 1. juulit 2013 |
Alates 1. juuli 2013 |
Alates 2015 |
|
Ühe lapsega pere |
19,18 |
28,77 |
38,36 |
|
Kahe lapsega pere |
38,36 |
57,54 |
76,72 |
|
Kolme lapsega pere |
95,9 |
134,26 |
172,62 |
|
Nelja lapsega pere |
153,44 |
210,98 |
268,52 |
|
Pered, kes ei ela alla suhtelist vaesuse piiri |
|||
|
Toetused eurodes kuus |
Enne 1. juulit 2013 |
Alates 1. juuli 2013 |
Alates 2015 |
|
Ühe lapsega pere |
19,18 |
19,18 |
19,18 |
|
Kahe lapsega pere |
38,36 |
38,36 |
38,36 |
|
Kolme lapsega pere |
95,9 |
115,08 |
134,26 |
|
Nelja lapsega pere |
153,44 |
191,8 |
230,16 |
KAIRI UUSTULND, Reformierakonna juhatuse liige, kahe lapse ema
