Kõik, kes teatetantsukaravanis kaasa lustivad, saavad osa veel ühest tantsupeost. Niivõrd võimsaid emotsioone tekitab sellel omapärasel maratonil osalemine.
Ilmast ja kellaajast hoolimata ollakse igal pool valmis teatepulka edasi tantsima. Meie maakonna rühmad täitsid ka oma tantsumaa erinevalt – kas tuisati kõik meetrid läbi terve rühmaga, nagu toimis näiteks “Meie Mari” , või kahe-kolme paari kaupa, nagu võtsid nõuks Puurmani ja Lustivere tantsijad.
Maanteetants sünnitas head tuju, kasvatas osalejate vahel mõistmist ja usaldust. Vahva, et ka korraldusmeeskonna liikmed aeg-ajalt puhkepauside ajal kaasa kepsutasid.
Igas kihelkonnas on üht ja sama tantsu teinekord natuke omamoodi tantsitud, nii on ka teatetants peegeldus kogu Eestimaast.
Kõik, kes kordki tantsinud, teavad, et ise kaasa teha on sada korda mõnusam kui lihtsalt pealt vaadata. Aga meie maakonna tantsukilomeetritele jätkus ka pealtvaatajaid ja kaasaelajaid.
Mõistvalt on suhtunud isevärki sündmusse autojuhid, lahe ja lustlik on turvameeskond.
“Mõnikord võib suurel peoplatsil seistes tühjem tunne tekkida kui äsja maanteel tantsides ja teistele kaasa elades,” on tunnistanud üks teatetantsija.
25. august 2011
