Millegipärast on meie inimestesse jäänud pikaks ajaks arusaam, et veekogud puhastuvad iseenesest ja et neid polegi vaja aidata. Tegelikkuses see nii ei ole. Kus jõgesid või järvi on ikkagi proovitud puhastada ja tehtud seda järjekindlalt vähemalt kolm aastat järjest, seal on pilt hoopiski teine. Nii väidavad praktikud, kes võtnud vaevaks veekogusid ilusamaks muuta.
Vooremaa maastiku omapära ongi ilusad järvesilmad ja jõed. Varasemast, asulate korraliku kanalisatsioonita ajast kogunenud setetega, mis on veekogudes rohu vohama toitnud, jõed just eriti atraktiivsed välja ei näe. Ka on veetase neis viimaste suvede põua ja tänavuse liigse vihma tagajärjel palju kõikunud. Nüüdseks siis ongi juba nii, et eriti just põua ajal on mitmed veepeeglid üsnagi kõhnukeseks kahanenud ja rohust haljendavad.
Et meil on aga olemas keskkonnasõbralik tehnoloogia, on mõistlik veekogude puhastamiseks kasutada seda. Teada-tuntud “kopaga” jõgedest muda ja rohu segu välja ammutamine osutas vägeva karuteene, ajades palju muda üles ja rikastades jõe põhjakihti hapnikuga, mille tulemusel veetaimestik hoopis vohama hakkas.
4. september 2008
