“No kas see ei oleks siis võinud tööpäeval juhtuda!” mõtles kindlasti nii mõnigi jõgevlane, kui vesi möödunud laupäeval mitmeks tunniks kraanist kadus. Tõepoolest: tööpäeval oleks planeerimatu veekatkestus väheseid seganud, laupäeval on aga inimesed kodus ning perenaistel päevakavas mitmed veekulukad ettevõtmised, nagu pesupesemine ja koristamine.
Paraku õnnetused nädalapäevadest ei küsi. Ja nii tuli linnarahval nuputada, kuidas ilma veeta toime tulla. Kuuldavasti oli nii mõnigi Jõgeva pood pudeliveest üsna “kuivaks” ostetud. Ent kui joomise ja toidutegemise jagu jõuab vett veel osta ning nõude- ja pesupesu võib mõneks ajaks edasi lükata, siis WC töökorras hoidmine kujuneb sellises situatsioonis kõige suuremaks probleemiks.
Mitmetunnisesse veeavariisse võib muidugi mitmeti suhtuda. Nii mõnigi maainimene, kelle elamises torud hiljutise külmalaine ajal paariks nädalaks kinni külmusid, kehitab avariiuudist lugedes arvatavasti õlgu ja ütleb: “Mis õnnetus see ka on?” Jaapanis toimunud maavärinaga võrreldes kahaneb sündmus aga suisa olematuks. Ent ootamatult veehätta jäänuid sellised mõttekäigud arvatavasti ei lohutanud. Sest paraku on tänapäeva eluasemed nii välja ehitatud, et vee (aga samuti elektri) puudumine muudab neis elamise äärmiselt ebamugavaks, kui mitte võimatuks. Aga tagasi suitsutarre kolima me siiski ei kiirusta.
15. märts 2011
