Vee erikasutusloa taotluse esitas OÜ Linnaveski Jõgeva aleviku vesiveskis Pedja jõe tõkestamiseks, paisutamiseks ja hüdroenergia tootmiseks 28. aprillil 2005. Et esitatud taotlusmaterjalid ei vastanud veeseaduses ja keskkonnaministri määruses “Vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded” toodud nõuetele, saatis Jõgevamaa KKT Linnaveskile 13. juunil 2005 kirja, milles palus esitada täiendavad materjalid, sh. nõusoleku maaomanikelt, kelle maa niiskusre?iimi tõkestusrajatis mõjutab. Seega oli OÜ Linnaveski maaomanike kooskõlastuse nõudest teadlik juba aasta tagasi ja hr Kalev Pehme Vooremaas avaldatud protest selle “ootamatu” nõude üle on leebelt väljendudes üllatav. 11. augustil 2005 teatas KKT vee erikasutusloa menetluse lõpetamisest ja tagastas taotluse, sest vaatamata korduvale tähtaja pikendamisele ei olnud OÜ Linnaveski suutnud nõutud materjale kokku panna.
Keskkonnamõjude hindamine venis
29. septembril 2005 esitas OÜ Linnaveski uue vee erikasutusloa taotluse ja 14. oktoobril 2005 algatas Jõgevamaa keskkonnateenistus taotluse alusel keskkonnamõjude hindamise (KMH). KMH aruanne, mille koostas keskkonnaekspert Arvo Järvet, valmis alles 2006. a sügisel. Küsimusele, miks kulus keskkonnamõjude hindamiseks terve aasta, tuleb küsida vastust hr Arvo Järvetilt. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele peatub tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise algatamise korral hindamise aruande heakskiitmiseni.
Omanike nõusolekud puuduvad
Jõgevamaa KKT kiitis KMH aruande heaks oma kirjaga 16.10.2006 ja jätkas vee erikasutusloa menetlust seisus, kus see 2005. a oktoobris enne KMH algatamist pooleli jäi. 02.11.2006 saadetud kirjas tuletas KKT OÜ Linnaveskile meelde, et loa väljastamiseks on vajalik esitada kinnistuomanike nõusolek. Vooremaa artiklis toodud väide, et suurem osa maaomanikest oli selleks ajaks oma nõusoleku juba andnud, ei vasta tõele. Kinnistusraamatu andmetel on Jõgeva aleviku paisu mõjupiirkonda jäävatel kinnistutel kokku 10 omanikku. 2005. a esitas OÜ Linnaveski viie kinnistuomaniku nõusoleku Pedja jõe tõkestamiseks ja paisutamiseks. 2006. a sügise seisuga oli üks neist korteriomandi maha müünud, seega oli kooskõlastus olemas ainult neljalt omanikult kümnest, kusjuures üks kooskõlastus ei olnud juriidiliselt korrektselt vormistatud.
Maaomanike huvid vajavad kaitset
Artiklist jääb ekslik mulje, nagu oleks maaomanike kooskõlastuse nõue Jõgevamaa KKT leiutatud bürokraatlik piirang, millega tülitatakse tarbetult nii paisuomanikku kui ka maaomanikke. Tuleb mõista, et tõkestamise korral piiratakse isikute õigust oma maad vabalt kasutada, mistõttu on tegemist olulise omandiõiguse piiramisega. Maaomanike nõusolek on vajalik mitte KKT ametnikele kausta panemiseks, vaid projekti arendaja ning maaomanike suhete reguleerimiseks ja aitab vältida võimalikke hilisemaid vaidlusi ning pretensioone. Korrektselt vormistatud kooskõlastus, kus on ära toodud maksimaalselt lubatav paisutuskõrgus, millega maaomanik nõustub, on eriti oluline maaomanike huvide kaitseks.
Maksimaalselt lubatav paisutuskõrgus on kirjas ka vee erikasutusloas. Üleujutuse ja sellest tulenevate kahjude korral annavad just need dokumendid maaomanikule aluse nõuda kahjude kompenseerimist. Üleujutuse korral tuleb pöörduda veskiomaniku poole, kes on kohustatud võtma tarvitusele abinõud veetaseme operatiivseks alandamiseks loas lubatud kõrguseni.
Maaomanike nõusolek peab olema
Keskkonnaekspert Arvo Järveti väitega, et tegemist on dubleeriva kooskõlastuse nõudega, kuna kõigil maaomanikel oli võimalus keskkonnamõju hindamise protsessi käigus oma seisukoht välja öelda, ei saa nõustuda. KMH avatud menetluse eesmärk on üksnes mõjutatud isikute arvamuste väljaselgitamine enne otsuse tegemist, mitte aga kooskõlastuste kogumine. Kui maaomanikul polnud võimalik avalikel aruteludel osaleda, ei anna see KKT-le õigust väljastada luba tema nõusolekuta. Seadus ei paku võimalust vaikimisi kooskõlastuse andmiseks. Tõkestamise kavandaja peab maaomanike nõusolekud kokku koguma sõltumata sellest, kas viimased elavad Jõgeval, Tallinnas või väljaspool Eestit.
Kõigi osapoolte huvidega tuleb arvestada
Kommentaariks Arvo Järveti väitele, et OÜ Articer Painküla hüdroelektrijaamale vee erikasutusluba väljastades ei tegelenud KKT sisuliselt kodanike kirjalike vastuväidetega, jääb üle ainult lisada, et ülevaade vastavast kirjavahetusest on kõigile huvilistele kättesaadav keskkonnaministeeriumi dokumendiregistris. Arvo Järvet ei ole ilmselgelt kursis kõigi loa menetlust puudutavate dokumentidega. Lisaks kirjalikule suhtlemisele korraldas KKT Painküla paisuga seotud küsimuste arutamiseks kaks koosolekut: 18. 06. 2006 koosolekul osalesid kõigi paisuga seotud huvigruppide esindajad ja 28. 09. 2006 vastuväiteid esitanud maaomanikud. Viimaste nõudel koostati keskkonnamõjude hindamist täiendav eksperthinnang.
Mis tahes äritegevuse eelduseks on normaalsed suhted huvigruppidega, kelle huve nimetatud äritegevus otseselt mõjutab. Jõgevamaa KKT eesmärk ei ole äritegevust tahtlikult takistada, nagu Vooremaa oma juhtkirjas väljendub, vaid tagada kõigile huvilistele nii rahvusvahelisest Arhusi konventsioonist kui ka Eesti siseriiklikest õigusaktidest tulenev õigus osaleda keskkonda puudutavate oluliste otsuste tegemisel. Ühe ärimehe huve ei saa seada kõrgemale avalikest huvidest. Mõistlike kompromisside ja kokkulepeteni jõudmine kõigi osapoolte huve arvestades ongi keskkonnateenistuse ülesanne.
Rainis Uiga,
Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja
