Alates 6. juulist asus Põltsamaa abilinnapeana ametisse pikaajalise riigi- ja kohaliku omavalitsustöö kogemusega Evely Purre, kelle jaoks on uus amet huvitav võimalus end proovile panna.
Kui enamasti liiguvad inimesed maapiirkondadest Tallinnasse, siis Evely Purre on hoopis pealinnast väiksematesse kohtadesse tööle ja elama sattunud. Evely Purre on sündinud ja üles kasvanud Tallinnas. Hiljem on elu ta Kesk-Eestisse toonud.
Abilinnapea ametikoht tundus talle selles mõttes hea võimalusena. Purre sõnul arvavad maapiirkondades sündinud ja üles kasvanud inimesed, et kõik hea ja ilus ootab neid ees Tallinnas. Pealinnas üles kasvanud inimesena hindab tema teistsuguseid väärtusi. Oma lapsepõlves on naine olnud väga palju maal vanaema juures ja seetõttu talle väikesed kohad meeldivad. Ta on ka Jõgevamaaga seotud, sest tema isa on pärit Laiuselt ja Jõgeval elanud ning nüüdseks manalateele läinud isa vend töötas Jõgeval kiirabiautojuhina.
Purre eelistab aga omavalitsuse probleemidega tegelemist riigisektori tööle.
Esimeseks töökohaks välisministeerium
Evely Purre sattus 1992. aastal 16aastasena tööle välisministeeriumisse sekretäri ametisse. Vastne Põltsamaa abilinnapea valdab hästi inglise keelt, mis oli eelduseks ka kunagisele töölesaamisele. Teisalt ei taha ta kunagi oma CV-sse kirja panna, et tema inglise keele oskus on väga hea, vaid hindab selle heaks. Inglise keele oskuse omandas ta Inglise kolledžis õppides. Alates esimesest klassist oli selles koolis inglise keele tunde sama palju kui emakeele tunde. Samas ainsad inglise keele praktiseerimise võimalused olid tema jaoks tollel ajal hetked, kui kooli tulid külalised USA-st, Suurbritanniast, Austraaliast või mujalt. Kuid maailm läks Eesti jaoks üha enam lahti ja inglise keele kasutamise võimalused järjest laienesid. Tal on tulnud teha ka tõlketööd, kuigi ta ütles, et saab hakkama ainult ühes suunas tõlketöödega ehk siis inglise keelest eesti keelde tõlkimisega. Purre saab enam-vähem hakkama ka vene keelega, samuti soome keelega ja on natuke ka prantsuse keelt õppinud.
Ei välista Põltsamaale elama asumist
Olgugi, et praegu sõidab Evely Purre iga päev tööle Aravetelt, oleks ta võimalusel valmis ka Põltsamaale elama asuma. Tema sõnul on Põltsamaa väga ilus väikelinn ja ta ei näe küll ühtegi takistust sinna elama asumisel. Vastse abilinnapea sõnul on praegu veel vara sellel teemal spekuleerida, aga ta ei välista võimalust mingil hetkel tõepoolest Põltsamaale elama asumist. Konkreetne elukoht võiks olla oma majas. Aravetel elab ta kortermajas. Evely Purre sõnul oleks peale ametitööd tõeliselt lõõgastav näiteks 1000 ruutmeetri jagu muru ära niita. Igapäevane kodunt tööle ja vastupidises suunas sõitmine pole talle probleemiks, sest saab hommikul roolis olles ennast töö lainele häälestada ja õhtul jälle vastupidi. Tallinna lähiümbruse nn “kuldse ringi” valdades elavad inimesed kulutavad tööle jõudmiseks umbes sama palju aega kui Aravetelt Põltsamaale jõudmiseks, ainult selle erinevusega, et nemad veedavad enamuse aega ummikutes seistes.
Mis uude ametisse sisseelamisse puutub, siis on suvi vastse abilinnapea sõnul ühteaegu õnnelik ja õnnetu aeg. Õnnelik selles mõttes, et suvel on rohkem aega uue ametiga seotud kohustustesse ja probleemidesse süveneda, teisalt on paljud olulised inimesed, kellelt vajalikku teavet ning taustainfot saada, puhkusel.
Värske abilinnapeana on Evely Purrele silma hakanud, et Põltsamaal kui ilusal linnal on ka tõsiseid probleeme, millega tal nüüd tegelema tuleb asuda. Sealhulgas Põltsamaa teede-tänavate küllalt vilets seisukord. Purre hinnangul tuleb leida võimalus osa Põltsamaa linna teede riigile üleandmiseks, samas tuleb otsida võimalusi erinevatest projektidest raha taotlemiseks. Abilinnapea sõnul on olenemata Põltsamaa linna eelarve mahust suur osa sellest reserveeritud teatud vajalike teenuste osutamiseks, olgu selleks siis haridus, kultuur, tervishoid, sotsiaaltöö või veel muud linna osutatavad teenused. Erinevaid investeeringuid on linna eelarverahaga väga keeruline teha, eriti veel tingimustes, kus riik on omavalitsuste tulubaasi vähendanud.
Tõsiseid investeeringuid nõudev objekt on Põltsamaal lossikompleks. Evely Purre sõnul on lossikompleksi näol tegemist Põltsamaa linna turismialase visiitkaardiga, kuhu tingimata tuleb investeeringuteks raha leida.
Värske abilinnapea sõnul peaksid Põltsamaa linna plaanid olema ambitsioonikamad kui ainult lossikompleksi konserveerimine. Tema nägemuse järgi tuleks korda saada ka sealne väravahoone ja konvendihoone, et need erinevateks tegevusteks ning ka külaliste jaoks avada. Muinsuskaitseliste objektide jaoks on ka kultuuriministeeriumil erinevaid programme, mis tuleb abilinnapea sõnul kõik maksimaalselt ära kasutada.
Vahva hobi – ratsutamine
Igapäevatöö kõrval on Evely Purrel ka üks väga omapärane ja Põltsamaa kandis üsna vähe harrastatav hobi. Talle on juba maast-madalast hobused meeldinud ning seetõttu meeldib talle ratsutada. Samas möönas naine, et ega tema kõikidele hobustele ei meeldi ega sobi. Tegelikult alustas Evely Purre ratsutamisega alles 15-16aastase neiuna, sest varem ema tal niisuguse hobiga tegeleda ei lubanud. Esimseks kohaks, kus ta sadulasse sai istuda, oli Tallinnas Tondil asunud ratsabaas. Ta peab ratsutamist väga rahustavaks ja hästi pingeid maandavaks tegevuseks.
Lisaks ratsutamisele meeldib talle ka käsitööd teha. Ka käsitöö tegemine on rahustav ja pikka meelt nõudev tegevus. Käsitöö tegemine on perekonna “viga”. Võib-olla saavad kunagi ratsutamise või käsitööhuvilised inimesed ka nende peres kasvavast kahest lapsest.
Evely Purre sõnul pakub elu inimestele alati erinevaid üllatusi ja ta on sellesse ametisse asudes mõelnud ka sellele, et mingil hetkel võib teoks saada Põltsamaa piirkonna omavalitsuste ühinemine ning ta on valmis selleks, et mingist hetkest alates abilinnapea ametikohta enam ei eksisteeri. Samas on ta juba ette kindel, et mis ka ei juhtuks, saab selles ametis töötad aeg olema tema jaoks ühteaegu nii kasulik kui õpetlik.
Abilinnapea kriitikuteks on eelkõige linnapea ja linnavolikogu ning Põltsamaa linna elanikud. Evely Purre soovib oma elu ja tegevuse pikemaks ajaks Põltsamaaga siduda. Kui temast kõrgemal seisvad ametnikud, linnavolikogu liikmed ja linnarahvas tema tööd aktsepteerivad, soovib ta anda endast parima Põltsamaa linna arengu ja hea käekäigu nimel.
Eveli Purre elukäik
*Sündinud 1976. aastal Tallinnas
*Geoökoloogi eriala omandas Tallinna ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas
*1992 asus 16aastasena tööle välisministeeriumis
*Saab enam-vähem hakkama vene keelega, samuti soome keelega ja on natuke prantsuse keelt õppinud
*Abielus, peres kasvab kaks last
*SDE liige 1998. aastast
TOOMAS REINPÕLD
