Juba kuu aega on Tartu ülikooli raamatukogu pärast ligi poolteist aastat väldanud remonti taas tervenisti lugejate päralt. Kevadel avati teine korrus, kuid nüüd pääseb ka avahoidlasse ja kolmanda korruse lugemissaalidesse.
Septembris ja oktoobris koliti kolmandale korrusele mööbel ning raamatud said riiulitel oma kohad. Kui novembri alguses eelistasid lugejad siiski teise korruse suurt saali, mis avati juba kevadel, siis nüüd on ka kolmanda korruse lugemissaalid taas õppureid täis.
Esimesel korrusel on nüüd avahoidla, kuhu saab minna iga lugeja. Siin saab elektroonilisest kataloogist ESTER leitud kohaviida järgi vajalikud raamatud ise üles otsida. ESTER on avalik kataloog, seega saab trükiste kohaviida varem leida, kuid selleks on võimalused ka otse hoidlas. Raamatu leidmiseks vajalik teave on riiulitel olemas. „Viidasüsteemi täiendame tõenäoliselt veelgi,“ ütles raamatukogu kommunikatsioonispetsialist Herdis Olmaru avahoidlas ringkäiku tehes.
Kahele hoidlakorrusele lugejad ei pääse. Teisel korrusel on juba kevadest avatud suur valge saal paljude töökohtadega. See polnud algul nii vaikseks alaks kavandatud, aga et lugemissaalid veel lahti polnud, hakkasid tudengid ruumi õppimiseks kasutama. Kasutavad nüüdki ning on seal üsna vaikselt. Valge saali ümber on arvukalt grupitööruume ja endiselt ka ajalehtede lugemise võimalus. Vanal kohal on raamatumuuseumi näitusesaal, esialgu on vaadata mõned üksikud trükised ja dokumendid, kuid varsti on oodata uut näitust.
Lisaks lugemissaalile ka spordi- ja puhkeala
Kolmanda korruse lugemissaalid jagunevad teemade järgi. Vasakule jääb loodusteaduste saal ja paremale humanitaarteaduste oma.
Remondi käigus renoveeriti ka teadlaste ja doktorantide seas varem väga populaarsed individuaalkabiinid, mida on nüüdsest kokku 56. Need ruumid on jätkuvad väga nõutud.
Kolmandal korrusel valminud puhkealal saab nii diivanitel lõõgastuda kui ka aktiivselt puhata. Raamatukogus on nüüd pisike spordisaal velotrenažööri, sõudeergomeetri, ellipsi ja jooksulindiga, samuti on olemas hantlid ja matid. Puhkeala juures on ruum, kus tohib süüa kaasavõetud toitu.
Kolmandal korrusel on koha leidnud ka Tartu Ülikooli nõustamiskeskus. Keskuse igapäevane töö on psühholoogilise toe pakkumine, samuti nõustamine õppekorralduse ja karjääri teemadel. Abi pakuvad seal nii nõustajad kui ka tuutorid.
Raamatukogu fonoteek asub nurgas, kus mitu remonti tagasi oli kohvik. Fonoteegi juhataja Avo Kartul mäletab, et selle koha fonoteegiks kohandamine oli üle kümne aasta vana idee. „Muidugi oleme selle kohaga rahul. Muusika kuulamiseks ei kasutata juba ammu individuaalkabiine. Kõik muud helikandjad on kättesaadavad, helikassettide kuulamiseks hetkel võimalust pole, aga peatselt on ka selle muusika kuulamiseks oodata digitaalseid lahendusi,“ rääkis Avo. „Eesti mõne kümnendi tagusest muusikast on siiski üsna palju ainult kassettidel.“
Lugejad rõõmustasid tagasijõudmise üle
Kuigi remonditööd maa-alustes hoidlates on lõppenud, läheb veel aega, kui kõik kogud saavad ettenähtud kohtadele paigutatud. Seetõttu on kuni märtsi lõpuni vanemad kogud lugejatele osaliselt kättesaamatud.
„Raamatukogu renoveerimise lõpetasid AS Ehitustrust ja OÜ Tallinna Ehitustrust, kes alustasid 2017. aasta augustis. Enne seda oli ehitusega tegelenud AS YIT Ehitus, kes paraku ei pidanud tähtaegadest kinni ning seetõttu selle ettevõttega leping 2017. aasta jaanuaris lõpetati. Renoveerimistööde maksumus oli ligi seitse miljonit eurot,“ rääkis Herdis Olmaru.
Remondi ajal töötasid raamatukogu ajutised lugemissaalid, mis olid algul Liivi tänavas, endises rahvusarhiivi hoones. Kui sellese majja kolis majandusteaduskond, viidi lugemissaalid Veski tänavale, endisse ERMi peamajja. Raamatukoguhoidja Katri Armolik humanitaarteaduste lugemissaalist rõõmustab püsilugejate üle ning ka lugejad on rahul. „Paljud on öelnud, et väga hea on tagasi olla,“ ütles Katri.
Tartu Ülikooli raamatukogu lugejaks võivad saada kõik soovijad alates 16. eluaastast. Raamatukogu külastada ja raamatuid laenata saab ID-kaardiga. Lugejaks saab registreeruda isikut tõendava dokumendi alusel ja lugejaõigusi tuleb igal aastal pikendada. See annab võimaluse ligi pääseda kõigile raamatukogu teenustele, kuid kojulaenutusõiguse saavad Tartu Ülikooli ja koostöölepingu alusel teiste kõrgkoolide üliõpilased ja töötajad ning Tartu linna sisse kirjutatud elanikud. Elektrooniliste andmebaaside kasutamise võimalus on raamatukogus kõigil lugejail, väljaspool maja ainult neil, kel ka kojulaenutusõigus.
TÜ raamatukogul oli 2017. aasta lõpuks:
* 56 608 registreeritud lugejat, neist väljastpoolt Tartu Ülikooli 33 339 ehk 59 protsenti.
* Juurdepääs 119 sidusandmebaasile, mis sisaldasid põhiliselt teadusajakirjade täistekste, teatmeteoseid ning maailma juhtivate teaduskirjastuste monograafiate elektroonilisi versioone.
* Raamatuvara suurus 4 144 997. Kõik kogud (kasutus-, vahetus- ja varukogu) kokku sisaldasid aasta lõpuks 3 795 169 teavikut.
TÜ raamatukogud hõlmavad ajalehtede, dissertatsioonide, eestikeelsete trükiste, fotode, haruldaste raamatute ja Estica kogu ning Eesti rahvusteavikute arhiivkogu.
Helina Tamm, Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi õpilane
Kasutasin ülikooli raamatukogu möödunud aastal uurimistöö jaoks materjali otsides. Minu töö teema puudutas säästmisharjumusi. Andmebaase mul vaja ei olnud ja raamatu leidsin lihtsalt. Sain selle endale koju laenata.
Annika Maksimov, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant
Tudengina väärtustan remonditud raamatukogus enim just grupitöö tegemiseks mõeldud ruume, mis on avarad, helikindlad ja mida on mugav endale broneerida. Pisut harjumatu oli alguses, et riidehoiu asemel tuleb nüüd oma asjad panna kappi, mille kasutamiskeks on vaja üheeurost münti. Samuti kipub WiFi võrk seal suure koormuse korral kaduma, mis teeb õppimise pisut keeruliseks. Üldiselt on aga raamatute otsimine, laenamine ja tagastamine tehtud väga mugavaks ja modernseks ning remonditud raamatukogu külastamine on alati positiivne kogemus.
Anu Amor-Narits, raamatukoguhoidja
Käisime kolleegidega tutvumisvisiidil. Väga uhke on, nagu värske remondiga maja ikka. Lugemissaalid on endiselt üsna pruunid, aga see on õpikeskkond, kus peatähelepanu peabki õppimisel olema. Mind kui rahvaraamatukogu töötajat natuke hirmutas avahoidla. Ei kujuta ette oma lugejaid nii kirjandust otsimas, võib-olla oleme nad lihtsalt ära hellitanud. Jõusaal on hea, selle peaks kasutusele võtma.
ANDRA KIRNA
