Eile pärastlõunal andsid Riigikogus ametivande värskelt ametisse astunud Jüri Ratase valitsuse ministrid. Teiste seas ka jõgevamaalane, värske majandus- ja taristuminister, keskerakondlane Taavi Aas, kes varem töötas Tallinna linnapeana. Jõgevamaalt Riigikokku valitud ja valitsusliitu kuuluva Isamaa liige Aivar Kokk asub esimehena juhtima Riigikogu rahanduskomisjoni.
Kas otsus asuda ministriametisse sündis nii isikliku soovi kui ka erakonnalt tulnud ettepaneku tulemusena?
„Rääkisime selle idee erakonnas läbi ja nii ma siis otsustasin. Loomulikult tehti erakonna poolt ettepanek.”
Kas oled ennast uue ametiga juba kurssi jõudnud viia?
„Olen käinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga tutvumas. Aga reaalselt asun ametisse peale seda, kui olen Riigikogus ametivande andnud. Üsna palju tegevusi on ministeeriumis niisugused, mis Tallinna linna juhtimisest ei erine.”
Mis oleksid esimesed tegevused, millega ministriametis tahaksid alustada?
„Kõigepealt tahan riigi äriühingute üldkoosolekud läbi viia. Riigi äriühinguid on päris palju. Ka äriühingute majandusaasta aruanded tuleb ära kinnitada. Nii saan kõikidest nendest äriühingutest piisava ülevaate, mis ministeeriumi haldusalasse kuuluvad.”
Palju on juttu olnud suurtest riiklikest taristuprojektidest. Kuidas selle teemaga edasi liikuda?
„Taristuprojektide tempo ja otsustamine selle üle, millal ning mida täpsemalt tegema hakatakse, selgub eelarvestrateegia arutelu käigus. Üks olulisi punkte on ka koalitsiooni kokkuleppes, et ehitada kolm Eesti jaoks olulist maanteed neljarealiseks. Mõne põhimaantee lõigu kohta on projekt olemas ja nendega saab suhteliselt kiiresti tegelema hakata. Näiteks Tallinna-Tartu maantee Võõbu ja Mäo vahelise lõiguga on võimalus suhteliselt kiiresti alustada. Ka Tallinna-Pärnu maantee ühe lõigu kohta on projekt juba olemas. Ülejäänud osa puhul tuleb hakata maid omandama ja seejärel projektid koostada. Selle osa ehitamisega saaks alustada 3–4 aasta pärast.”
Kas olukorras, kus on seatud eesmärgiks kolme põhimaantee välja ehitamine neljarealiseks, on mõistlik jätkata 2+1 lahenduste rajamist?
„Need 2+1 lõigud, mis sel aastal ette võetakse, tehakse valmis, aga rohkem neid lahendusi enam ei tehta. Edasi hakatakse põhimaanteid ümber ehitama 2+2 lahendusega. Edasise maanteede ümber ehitamise käigus tuleb olemasolevad 2+1 lahendused laiemaks teha.”
Kas Saaremaa ja mandri vaheline püsiühendus kuulub ka suurte taristuprojektide hulka?
„Saaremaa silla puhul tuleb alustada rahvaküsitlusest saarlaste ja muhulaste hulgas, kas nad seda püsiühendust üldse soovivad. Kui nad on püsiühenduse rajamisega nõus, siis tuleb koostada eriplaneering, mille valmimisele kulub mitu aastat. Lähtuvalt selle planeeringu tulemustest saab teha lõplikud otsused.”
Mis saab Rail Balticust? Varem ju Keskerakond Rail Balticu rajamist ei toetanud?
„Oleme otsustanud, et rahvusvahelisel tasandil sõlmitud kokkuleppeid muutma ei hakata. Rail Balticu rajamiseks on kaks väga olulist eeldust. Esmalt peab olema garanteeritud projekti rahastamine Euroopa Liidu poolt kokku lepitud mahus. Et Rail Balticu näol on tegemist rahvusvahelise projektiga, peavad kõik lepingu osapooled neid kokkuleppeid täitma. Kui need tingimused saavad täidetud, siis kindlasti asutakse Rail Balticut rajama. Tegelikult tehakse selle projektiga tänavu algust, sest Tallinna ringtee ehituse käigus saab valmis üks Rail Balticu viadukt.”
Kuidas suhtud ministrina Tallinna-Helsingi tunneli rajamise ideesse?
„Selle tunneli ehitamise eelduseks on Rail Balticu rajamine. Hetkel tundub see suhteliselt utoopilise projektina. Samas ei ole see niisugune projekt, millega me tegelema ei peaks. Selles osas tuleb lihtsalt kätt pulsil hoida ja vaadata, millised on edasised arengud.”
Kas aktsiiside langetused on endiselt päevakorral?
„Nagu teiste suurte rahalist poolt puudutavate projektidega, saabub aktsiiside langetamise võimaluse kohta selgus eelarve strateegia arutelu käigus. Sama võin öelda Keskerakonna lubatud erakorralise pensionitõusu kohta, mille tahame teoks teha.”
Kas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saaks kaasa aidata sellele, et Eestisse tekiks rohkem kõrgema lisandväärtusega tehaseid hetkel domineerivate koostetehaste asemele?
„See on niisugune sektor, kuhu peavad kõik ministeeriumid panustama, püüdmaks tekitada sellist majanduskeskkonda, kus oleks ettevõtjatel suurem huvi tööstusega tegeleda. See ei ole ühe ministeeriumi ega ministri ülesanne. Siin sõltub palju kvalifitseeritud tööjõust, haridusest kuni riigi rahanduseni välja. Ametisse asuv valitsus püüab sellise majanduskeskkonna loomisele kaasa aidata.”
Kas näed võimalust kaasa aidata sellele, et Eestis ettevõtlust üle riigi hajutada?
„Koalitsioonileppesse on kirjutatud, et toetame ettevõtluse arengut maapiirkondades. Selle eesmärgi saavutamiseks on kavas rakendada terve hulk vajalikke meetmeid.”
Ühe olulise majandusliku sammuna viidi Tallinna Sadam börsile. Kas see oli mõistlik samm?
„Kindlasti oli see mõistlik samm. See andis inimestele võimaluse investeerida atraktiivsesse kodumaisesse ettevõttesse.”
Millised plaanid on lennundusfirma Nordicaga?
„Selles osas on hetkel veel konkreetseid lahendusi välja pakkuda vara, aga see on üks esimesi lahendamist vajavaid ülesandeid, mis mul laual on.”
Eestis kurdetakse selle üle, et meil on liiga vähe reisironge. Kas ronge oleks võimalus juurde hankida?
„Kindlasti on meil uusi ronge juurde vaja. Elektrirongide hankimisel on rahastamine natuke lihtsam, sest nende soetamiseks saab kasutada CO2 kvootide müügist laekuvat raha. Mis diiselronge puudutab, siis see on riigieelarve strateegia arutelu üks oluline punkt, et selleks vajalik summa leida.”
TOOMAS REINPÕLD
