Olen väga tänulik linnaelanikele, kes tunnevad muret linna heakorra ja käekäigu pärast. Ei saa ütelda, et me oleksime istunud, käed rüpes. Linn on vähemalt aastast 1998 süstemaatiliselt (igal aastal) püüdnud legaalsete vahenditega vareste levikut pidurdada. Küll oleme pesi veejugade abil alla lasknud, parandanud prügimajandust (on ju prügikastid üks vareste toiduallikaid) ning pesi enne pesitsusaega pootshaakide abil alla sikutanud.
Tulemiks on olnud lihtsalt see, et linnud on kolinud natuke eemale. Paradoksaalne on, et kui eelmisel aastal olid varesed valdavalt teisel pool raudteed, siis mustad linnud nii väga ei häirinud, vähemalt mõnda inimest. Raudtee laiendamise käigus maha võetud paplid sundisid vareseid liikuma kultuurikeskuse parki ja tundub, et see oli viimane piisk karikasse. Kusjuures ma üldse ei oponeeri neile inimestele, keda varesed häirivad. Kuigi ma tean, et varestel on oma koht ökosüsteemis ja bioloogilises mitmekesisuses, siis kahjuks kipuvad nad meil antud juhul juba ökosüsteemi pisut enda poole kallutama. Ja haljastus ei jää neist puutumata: tärkavad sibullilled on nii väga ussikeste moodi, suurte okas- ja lehtpuude otsa on hea peale pesade ehitust ka muidu maanduda. See on nii mõnegi ilusa puu aastatega rootsikuks muutnud.
Mida saaksime ette võtta? Nii mõndagi saab meist igaüks ise teha. Võtame näiteks sellesama prügimajanduse. Rikastame vareste toidulauda, loopides prahti maha või jättes toidujäätmed laokile. Olen ka ise näinud, kuidas inimesed varestele ja hakkidele saiatükke või muud söödavat loobivad. Linn saab jätkata pesade likvideerimist enne pesitsusaega. Vareste ja hakkide arvukuse vähendamine või sundasumisele saatmine annaks muidugi paremaid tulemusi, kuid see väljuks legaalsetest piiridest. Kui just keskkonnaamet mingeid mööndusi ei hakka tegema, sest varesed ei ole ainult meie linna probleem. Hetkel jääb mulje, et paljudes linnades peavalu valmistavad varesed on kaitsealused linnud.
Mis puudutab parkide heakorda või kultuurikeskuse pargi mänguväljakut, siis viimase korrastamisega on juba alustatud ning kuivanud puud samas pargis olid ja on jätkuvalt plaanis maha saagida. Jõudumööda proovime heakorra taset tõsta. Kusjuures tahaks loota, et peale puuduste jääb linnaelanikele heakorras ka midagi positiivset ja ilusat silma.
i
TAIVO PAEVEER, Jõgeva linnaaednik
