Kui sõidad läbi Varbevere, on mõlemal pool kätt imekaunid elamised. Neis elavad tegusad ja rõõmsameelsed inimesed. Mis peamine – noored ja vanad suhtlevad omavahel ja korraldavad üritusi. Viiendat korda peeti Annukite juures platsil Varbevere külalaata. Laat nagu laat ikka, aga kuidagi südantsoojendav oli. Sätitud olid pingid, kus tulijad saaksid jalga puhata ja külma jooki kosutuseks rüübata.
Oma küla poiss Ivo tantsib Jõgeval Kaaratsimi rühmas, tema kaaslased tulid siis etendust andma. Laadaloterii oli menukas, samuti kostümeeritud laadalised. Teist aastat pakkus koorest lõhesuppi ja põldoakotlette vanaema naaberkülast. Veskimees Priidu oli platsis, reklaamis oma koduaia õuntest mahla. Merike Kull säras leibade kohal, iga külaline sai koogikese juubeliürituse puhul. Pirukad olid hea sisuga, ikka nii, et kapsapirukal kapsas ja lihapirukal liha sees. Kuna ühine vald, siis oligi terve vald kokku aetud (mõtlen külalisi). Ilm soosis – oli selle kevade ilusaim päev. Ei kao küladest elu, kui on üksmeelt.
Ene Raudkats, supikulbi liigutaja talgutel
