Olgem ausad: nii ihaldusväärne see Jõgevatrefi karikas nüüd ka pole, et Yamaha Custom Club Finland?isse kuuluvad soomlased ükspäinis sellepärast n-ö maailma lõppu oleksid läinud. Läksid ikka sellepärast, et nii pikk reis nii ekstreemsesse paika tundus olevat hea võimalus silmaringi avardada ja end proovile panna.
Hiljuti Minerva kirjastuse üllitatud raamatu ?Moottoripyörällä maailmanlaidalle? (“Mootorrattal maailma servale?) sissejuhatuses kirjeldab Jari Hassinen värvikalt, kuidas tema, senini vaid Soomes ja teistes Euroopa riikides liikunud motomatkaja, juhtus järjekordse matkahooaja lõpus nägema internetis lugu mehest, kes oli reisinud Venemaal kuni Baikalini välja. Talv otsa uuris ta Horizon Unlimitedi lehekülgi ja kevadeks oli küps idee sõita mootorrattal maailma otsa.
Reisi planeerides suhtles Hassinen e-posti teel paljude Venemaal reisinutega ja talle sai selgeks, et niisugusele reisile üksi minna ei tasu. Reisikaaslast otsides püüdis ta leida sellist, keda võiks usaldada ja kes “ei hakka kohe nutma, kui kogu aeg ei olegi tore?. Oma kirjadele sai ta enamasti vastuseks: “Sa oled hull, sind röövitakse paljaks juba enne Sankt-Peterburgi jõudmist!? või midagi sarnast. Sukeldumisharrastuse kaudu tuttavaks saanud Marko “Härski? Hartikainen oli siiski teist meelt ja koos kaarte uurides hakkasid reisi piirjooned paika saama.
Muu hulgas leiti, et patt oleks tagasiteel mitte põigata Hiinasse ja Mongooliasse, kui juba üksiti sealkandis ollakse. Et Hiina viisa taotlusele vastust ei tulnud, tõmmati see riik siiski reisikavast maha. Mongoolia viisa saadi, aga see hakkas ? üllatus, üllatus! ? kehtima ja lähtuvalt sellest ka lõpetas kehtivuse tunduvalt varem, kui meestel vaja oli. “Aga miks te ei võiks juba minnes Mongooliasse põigata?? küsisid praktilise meelega naised. Ja nii tehtigi. Tagasiteel läbiti aga teekond Vladivostokist T?itaani rongiga: milleks sama teekonda ikka nii pikalt korrata.
Ihaldatud karikadMõistagi ei jõua ma siinkohal ära rääkida kogu pika reisi ettevalmistuse ja kulgemise üksikasju. Kes asja vastu rohkem huvi tunneb ja soome keelest mõndagi mõikab, võib Jari ja “Härski? reisipäevikut lugeda ning reisipilte vaadata kodulehelt www.siberianway.fi (eile hommikuks oli seda külastanud juba üle 20 000 huvilise!). Mina siirdun aga raamatu sissejuhatuselt kohe sujuvalt üle lõppsõnale. Milles Jari ja Marko jutustavad sellest, kuidas nad pärast Siberi-reisi järgset väikest peatust kodumaal juuli viimasel nädalavahetusel Jõgevatrefile tulid.
?”arsruut oli juba eelmistest kordadest tuttav ja kaarti polnud vaja. Tubli paaritunnise sõidu järel jõudsimegi Kuremaa mõisa väravasse, kus Jõgevatreff peaaegu alati toimunud on. Registreerusime konkureerima 20143 kilomeetriga. (?) Lõpuks ometi tuli laupäeva õhtu. Auhindu jagati mitmes võistlusklassis, aga meile oli tähtis ainult üks võistlus: kõige pikem teekond kokkutulekule. (?) Olime sel reisil sõitnud läbi Gobi kõrbe ja Siberi soiste tühermaade Jaapani mere rannikuni, Vladivostokki ja tagasi. Lõpuks kuulutati välja kilometraazhivõistluse võitja. Meid kutsuti lavale intervjuule. Olime võistluse võitnud, edumaa teiseks jäänute ees oli tubli 12 000 kilomeetrit. Saime lõpuks oma ihaldatud karikad.?
Jõgevatrefi kauaaegsele peakorraldaja Igor Ellissoni südame tegid kõnealuses raamatus eriti soojaks kaks asja: foto, millel Jari Hassinen ja Marko Hartikainen istuvad mongolite jurtas, kusjuures Jaril on seljas Jõgevatrefi reklaamsärk, ning reisimarsruudiga kaart, millele Peterburi, Moskva, Kaasani, T?eljabinski, Novosibirski, Ulan-Batori jt teiste läbitud linnade kõrval on ainsa Eesti asustatud punktina peale märgitud Jõgeva.
Nagu kevadkülv
Raamatu sai Igor Jarilt ja “Härskilt? kingituseks siis, kui ta mõned nädalad tagasi Jõgeva MC esindusega Helsingis traditsioonilisel motonäitusel käis.
?Oleme Jõgevatreffi Helsingi motonäitusel tutvustanud kuusteist aastat jutti,? ütles Igor Ellisson. ?Ainult et kui varasemate näitustel oleme meie ja kohalikud motomatkaklubid olnud pillutatud laiali mootorrataste ja motovarustuse maaletoojate vahele, siis seekord oli mototurismi teemale eraldatud messikeskuses omaette pind.?
Tänu sellele, et mulluse Jõgevatrefi ajal ilus ilm oli ja kokkutulek ka muus mõttes kenasti korda läks, oli huvi tänavuse 31. juulist 3. augustini Kuremaal toimuva XVII Jõgevatrefi vastu väga suur.
?Telkimisala tuleb vist jälle natuke laiendada,? arvas Igor Ellisson.
Kokkutuleku avalikkusele mõeldud üritus toimub tänavugi Jõgeva linnas.
?See, et me Jõgeva linnast üksnes läbi ei sõida, vaid juba kolmandat aastat järjest siia mitmeks tunniks koos rahvaga pidutsema jääme, on paljus linnajuhtide Viktor Svjatõ?evi ja Kalmer Laini koostöövalmiduse vili,? ütles Igor Ellisson. ?Ja kui meil õnnestub omalt poolt linnarahvale tore elamus pakkuda ning noorte südamed motovaimustusest põksuma panna, siis on meilgi linnavalitsuse trepist üles astudes kindlam tunne.?
Möödunud aastal tekkis Jõgeva MC vahendusel ka üks kena koostöösuhe ? Soome üleriigilise levikuga kristlastest motomatkajate ühenduse Gospel Riders ja Siimusti lastekodu Metsatareke vahel. Gospel Ridersi esindajatega said Jõgeva motomatkajad nüüdki Helsingis kokku. Nad andsid Soome sõpradele üle Metsatarekese laste omatehtud kingitused ning sõlmisid kokkulepped tänavuse külaskäigu asjus. Gospel Ridersi arvukas esindus saabub siia taas enne jaanipäeva ning siis võetakse koos Jõgeva MC esinduse ja Metsatarekese lastega ette huvireis Rakvere linnusesse ja piknik sealsamas. Lapsed ja kasvatajad sõidavad Rakverre bussiga, motomatkajad tsiklitel.
?Jagasime motonäitusel ka Kalevipoja uisu- ja rulluisumaratoni, rattasõitu ning kala- ja veefestivali tutvustavaid voldikuid,? ütles Igor Ellisson. ?Maavanemal pean nüüd soovitama hulga õngelatte valmis panna, sest nii mõnigi soomlane lubas kala- ja veefestivali kalapüügivõistlusele kätt proovima tulla.?
Need ajad, mil soomlastest näitusekülastajate sagedasim küsimus meie esindusele oli, et kas meil bensiini ikka on kusagilt saada, on Ellissoni sõnul õnneks ammu möödas. Nüüd tullakse pigem jutuga, et nendes ja nendes Eestimaa paikades oleme me juba käinud, aga kuhu te veel soovitaksite minna.
Jõgeva MC jaoks on Helsingi motonäitus, mida tänavu külastas 73 000 külastajat, Ellissoni sõnul nagu kevadkülv, mille edukusest sõltub augustikuine lõikus ehk siis Jõgevatrefi õnnestumine.
RIINA MÄGI
