Valitsuskoalitsioonist opositisooni tõrjutud IRL on viimastel kuudel külvanud kohatut ja arusaamatut paanikat vanemapensioni väidetava äravõtmise teemal. Küsimus vanemapensionist oli aktuaalne ka juuli algul toimunud riigikogu erakorralisel istungil, mille ajal oli korduvalt juttu sellest, et riik maksab ka praegu pensionilisana vanemapensioni, nimelt igas kuus ühe lapse pealt 10 eurot ühele lapsevanematest. Puust ja punaseks sai selgeks tehtud ka see, et antud korras ei muutu midagi.
On tõsi, et varasemate plaanide kohaselt pidi see summa suurenema alates 2015. aasta 1. jaanuarist 10 eurolt 15 euroni lapse kohta. Viieeurone vanemapensioni tõus lükkus aga edasi aastani 2018. Samas on IRLi poliitikute väide, nagu võetaks alates jaanuarist lapsevanematest pensionäridelt raha ära, mitte pooltõde, vaid lausvale.
Tegelikult pensionäride sissetulekud järgmisel aastal suurenevad. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev on arvutanud välja, et keskmiselt kerkib vanaduspension tuleval aastal 23 euro võrra. Pension tõuseb tänu indekseerimisele, samuti kerkib taas riikliku pensioni maksuvaba tulu.
Olgu siinkohal välja toodud, et kuni 2018. aastani teostab riik täiendavaid makseid teise pensionisambasse, mis kompenseerivad kriisiaastatel peatatud riigipoolsed maksed. See sügaval masu ajal langetatud otsus põhjustas pensionikulude olulise suurenemise, mistõttu ei ole täiendava vanemapensioni rakendamiseks enne 2018. aasta rahalist katet.
Tasub meenutada, et tänu indekseerimisele on pension tõusnud igal aastal. Seevastu on lastetoetus püsinud samal tasemel enam kui 10 pikka aastat. Teatavasti saavutati siin sotsiaaldemokraatide survel otsustav läbimurre. Riigikogu seadustas kevadel, et 2015. aastal tõuseb universaalne, pere esimesele ja teisele lapsele makstav lapsetoetus 45 euroni kuus, mis on senisega võrreldes kahe ja poole kordne kasv. Samuti suureneb uuel aastal märkmisväärselt vajaduspõhine peretoetus. Riik hakkab maksma järgmise aasta algusest ühe lapsega perele senise 9,59 euro asemel 45 eurot kuus. Kahe ja enama lapsega pere vajaduspõhine peretoetus suureneb 19,18 eurolt 90 eurole.
Toimetulekutoetuste määramisel kerkib lapse osa ehk koefitsient seniselt 0,8-lt üheni, jättes kõige suuremates raskustes peredele rohkem raha kätte. Vähetähtis pole ka see, et jaanuarist hakkavad tasuta koolitoitu saama ka gümnaasiumiõpilased.
Usun, et vanavanemad, kes on oma lapsi ja lapselapsi nagunii kogu aeg toetanud, mõistavad igati lastega perede täiendava toetamise vajadust. Vanaemadel ja vanaisadel on põhjust rõõmu tunda selle üle, et nende laste perede heaolu kasvab.
i
JÜRI MOROZOV, Riigikogu liige, SDE
