Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena on minult palju küsitud vanemapensioni maksmise kohta. Mis tingimustel ja kuidas hakkab uus süsteem tööle? Kellel tekib õigus vanemapensionile? Kui suur on mõju riigieelarvele?
Oleme vanemapensioni eelnõu ette valmistamisega tegelenud kevadest saati. Järgneval lühike ülevaade uuest pensioniliigist, mille eesmärgiks on veelgi enam väärtustada laste saamist.
Kehtiv vanemahüvitise süsteem on olnud edukas demograafiline meede, mille peaeesmärgiks on tõsta sündide arvu Eestis. Vanemahüvitis annab vanematele kindlustunde sissetulekute säilimise osas kuni lapse 1,5 aastaseks saamiseni. Hetkel sotsiaalministeeriumis ette valmistatav vanemapensioni seaduseelnõu loob kindlustunde, et lapsega kodusolemise ajal hoolitseb riik tema pensionikogumise eest. Ja nagu juba öeldud, edukalt toimiva vanemahüvitise maksmise põhimõtteid ei muudeta.
Vanemapensioni idee jaguneb kolme blokki. Esiteks, alates 2013. aastast sündinud lapse ühele vanemale makstakse teise pensionisambasse neli protsenti riigi keskmiselt palgalt kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Võrdluseks, et hetkel maksab riik vanemahüvitise perioodi ajal vanema II pensionisambasse 1% vanemahüvitise summast.
Lisaks täiendava makse tegemisele lapsevanema pensionisambasse plaanib riik maksta aastatel 1991-2012 sündinud lapse ühele vanemale pensionilisa kahe aastahinde väärtuses. Kui 2010. aastal oli keskmine pension 306 eurot, siis vanem, kelle laps sündis eelpool nimetatud ajavahemikus, saaks lisapensionit ühe lapse arvestuses 156 eurot ja kahe lapse arvestuses 313 eurot aastas. Ehk näiteks kahe lapse vanem hakkab aastas saama täiendavat ehk nii öelda 13. pensioni aastas.
Kolmandaks hakkab riik alates 2015. aastast enne 1991. aastat sündinud laste vanematele maksma lisapensionit 1 pensionistaaži aasta väärtuses. Praegu on neil vanematel välja teeninud 2 aastat pensioniõiguslikku staaži (eeldusel, et ta on lapse vähemalt kaheksa-aastaseks kasvatanud). Nendele vanematele oleks lisaraha ühe lapse arvestuses 52 eurot ja kahe lapse arvestuses 105 eurot aastas.
Debatt vanemapensioni üle seisab ees riigikogus, kuid eelpool kirjeldatud aluspõhimõtted selle käigus ei tohiks muutuda. Siinkohal on oluline fakt, et vanemapensioni rakendamiseks kuluv raha ei tule teiste pensionäride arvelt. Riik on arvestanud need kulud täiendavalt eelarvesse. Kokkuvõtlikult ja lihtsustatult öeldes on vanemapensioni sisseviimise eesmärgiks see, et Eestis sünniks lapsi rohkem. Loodetavasti saame vanemapensioni näol juurde veel ühe hästi toimiva demograafilise abimeetme.
i
REMO HOLSMER, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Reformierakond
