Juula küla rahvas otsustas möödunud päikselisest pühapäevast, mil me teatavasti ka vanavanemate päeva tähistasime, maksimumi võtta. Olles soliidsemas eas rahvale nii olulise tähtpäeva eelmisel õhtul külamajas vääriliselt maha pidanud, pöörati autoninad pühapäeva keskhommikul Pajusi kanti, sest just selles vallas asuvas Sarapiku talus rajas perekond Sakk juba teist suve maisipõldu labürindi.
Suuri ja väikesi Juula küla elanikke ja nende sõpru oli paarkümmend ja päeva nauditi tõesti täiel rinnal.
Maisilabürint oli seiklejate sõnul väiksem ja turvalisem, kui eelinfo ja kuulduste põhjal arvata võis.
Mõnus ka niisama jalutada
“Talu perenaine Kristi andis retkelistele alguses põhimõttelised juhtnöörid, edasi tuli ise hakkama saada.
Eksida polnud seal võimalik ja ringi liikuda oli väga tore! Kes soovis, võis vahepeal maisitõlvikuid näksida. Teiste orienteerujatega kohtudes oli vahva infot ja muljeid jagada. Aga polnud ju ilmtingimata vajalik kontrollpunkte ja kogu labürinti kiiresti läbida. Kes soovis, võis kõrge maisi vahel lihtsalt lonkida ja mõtiskleda,” jagas muljeid Juula külavanem Eneli Kaasik, lisades, et sattus siiski juhtumisi liidermeeskonna koosseisu, kes kõik kontrollpunktid umbes kolmveerand tunniga läbis.
Joosta ja kisada!
Lapsed, kes Juula seltskonnast arvuliselt umbes poole moodustasid, olid eriti suure õnnega koos, sest neil lubati ja lausa soovitati joosta ja maisidžunglis karjuda nii palju, kui hing ihaldas!
Lisaks pakuti neile taluõuel võimalust hiigelragulka ja pallidega purke tabada, kõndida väikeses kivi- ja lillelabürindis, mis pererahva kinnitusel õnne toob, panna kokku suuri puslesid ja mängida veel mitmeid omapäraseid õuemänge.
“Päev läks sajaprotsendiliselt korda! Lisaboonus oli piknik taluõuel. Ja perenaise imeilusat käsitööd ei jõudnud me lihtsalt ära kiita. Ma ikka ja jälle imestan, kui palju lihtsat ja lahedat Eesti eri nurkades luuakse ja kui toredaid inimesi meil elab!” polnud külavanem Eneli kiitusega kitsi.
Nende juurest ei raatsita minna!
Kes arvutisse aadressi http://toretalu.eu sisse toksib, see saab aimu, et tore talu Sarapiku, nagu Kristi ja Kaspar Sakk oma suvekodu kutsuvad, on tõesti üks rõõmus ja külalislahke paik.
Netitutvustusest võib muu hulgas lugeda, et maisilabürinti seiklema, õuemänge mängima ja piknikku pidama oodati nii väikseid kui suuri juba juuli lõpupäevadel. Kes looduskaunisse kohta pikemaks peatuma jääda tahab, võib siin lakas heintes magada või telkida ja vihusauna saab ka.
Tänaseks on paljud pered ja sõpruskonnad toreda Sarapiku ja selle lahke pererahva enda jaoks avastanud ning koolijütsidki on jõudnud septembri esimeste nädalate jooksul siia massiliselt klassiekskursioone teha.
“Meie juurest ei raatsi keegi minna, nenditakse talu koduleheküljel, kus seda kinnitab end õite keskele unustanud (kunst) lumememm.
Aga sügis koputab uksele ja maisikoristuse aeg läheneb.
“17. septembril teeme viimased labürindiretked ja 18. tuleb kombain,” rääkis Kristi Sakk kesknädalal, aga kinnitas ka, et päris kõik retkeajad pole veel huviliste poolt broneeritud.
Täna õhtul on aga ees põnev labürindiöö, kuhu end ette kirja panna polegi tarvis, tule aga kohale, osta pilet ja naudi müstilist hilissuve õhtut ja ööd.
“Alustame seiklemisega kell kaheksa, valgust näitavad taskulambid, aga ehk ka kuu, sest loota on selget ilma,” rääkis Kristi. Tema kinnitusel tahetakse külalistele pakkuda muhedat ja meeldivat õhtut, mida kaunistab ka lõõtsamäng. Selle pilliga on lubanud kohale tulla koolitüdruk Ester Must.
“Loodetavasti võtavad kõik, kes grillida ja piknikku pidada tahavad, vajaliku kaasa ja tunnevad end meie juures tõesti hästi,” lisas Sarapiku perenaine.
KAIE NÕLVAK
i
