Mustvee piirkonnas tähistatakse jõule omapärasel moel, siin ei saa teisiti ollagi. Üle kolmesaja aasta on siin kõrvuti elanud eestlased ja venelased oma usu ja tavadega. Iga kogukond järgib oma traditsioone ja austab teisi, kuid jõulude olemust see siiski ei muuda. Kas tähistamine on uue või vana kalendri järgi, enam nii tähtis polegi.
Ajad on muutunud ja sellega käiakse kaasas ning seetõttu ongi paljudes peredes kahed jõulud ja nii on teistegi tähtsate pühadega.
Jõuluaeg on mõistmiseks ja hoolimiseks
Jõuludel on alati olnud oluline tähendus inimese sisemisel puhastumisel ja need on ühed maagilisemad pühad enamikul rahvastest. Sellel ajal püütakse kaasinimestega rohkem arvestada, neid mõista ja üksteisele hoolimist üles näidata.
„Vanema põlvkonna jaoks on kirikupühad väga olulised, sest see on side mitte ainult jumala, vaid ka esivanematega ja kõigi jaoks püha mälestus,” tõdeb Mustvee elanik Valentina Jazõkova ja lisab, et nendegi pere käib kindlasti kirikus ja süütab seal küünlad.
Vanasti kestsid jumalateenistused kogu öö, kuid praegu on need lühemad. Siis käisid jõulude ajal, pärast öist jumalateenistust, koguduse õpetaja ja koorilauljad – Kristusekuulutajad – majast majja ning laulsid igas majas Issandale kiitust ja õnnistasid kodusid.
„Oleme rikkad oma traditsioonide poolest, kõik pärineb lapsepõlvest. Igaüks toob oma ellu seda, mida ise mäletab, kuid lõpuks paneb ikkagi aeg paika oma muutused,“ tunneb Valentina.
Seda tunnistab ka Lohusuu elanik Natalja Tumanova ja lisab, et ajaga kaasas peab käima just laste ja lastelaste pärast. „See rikastab ja nii on meil võimalus tähistada pühi kaks korda.“
„Meie peres oli isa vanausuline ja ema õigeusklik ning nii käidigi jõulude ajal oma kirikus. Isa laulis kirikukooris ja ka meid võeti alati kaasa. Lapsepõlvest mäletan, et jõulude ajal muutus maja eriti hubaseks. Pühadenurgas ikoonide kõrval, põlesid õlilambid ehk lampada ja nende salapärane valgus, kuusepuu lõhn ja jõuluootus on meeles siiani. Pärast kella 12 öösel keegi ei maganud, traditsiooniliselt tulid vanausulised kliroshanid majja, palvetasid ja kiitsid Kristust ning kõigi hing rahunes. Järgmisel päeval tuli vatist habemega jõuluvanaks maskeerunud isa ja tõi kingitused ning pidime talle rääkima luuletuse ja kindlasti mitte seda, mis eelmisel aastal juba oli,“ meenutab Valentina.
Jõulupühal vana kalendri järgi käisid nõukogude ajal kirikus ainult mõned inimesed, sest see oli keelatud, eriti just koolilastele.
Kuusetoomine on kogu pere jaoks lemmiktegevus
„Meie peres on komme tuua jõuluks elav kuusepuu ja seda juba kohe, praegusteks jõuludeks,“ tunnistab Valentina, et on küll kahed jõulupühad, kuid ometi on kumbki omamoodi. „See panebki mõtlema, et tunne on teistmoodi. Tähistame koos kogu kogukonnaga jõule ja need on rohkem kõigi jaoks. Käime koos, üksteisel külas, avalikel üritustel. Vana kalendri jõulud on rohkem endale sisetunde jaoks, midagi südamele. Mõlemad on tähtsad.“
„Oleme juba kaunistanud oma kodu kuusetuledega ja seda on näha läbi Lohusuu jalutades paljudes majades. Toome kuuse tuppa ja ehime ära ikka 25. det-sembriks ja viime välja alles siis, kui ka vana kalendri järgi on aastavahetus möödas,” selgitab Natalja kombeid.
„Lohusuus on praegusel ajal kombed segunenud ja nii ei teagi, milline on kohalik komme ja milline on vanausuline või õigeusklik. Koos elades on see loomulik, et arvestatakse teineteisega. Näiteks seegi, et kohalikud räägivad kumbki omas keeles – eestlane eesti keeles ja venelane vene keeles, aga saadakse teineteisest väga hästi aru. See ongi pika aja jooksul kõrvuti elamise tulemus. Nii ka jõulukommetega.“
Meenutatakse, mis on olnud head ja unistatakse sellest, mis võiks tulla järgmiseks.
„Enne jõule tuleb paastuaeg ja siis lihatoite ei sööda. Laual on au sees seened, kurgid ja teised aiasaadustest toidud,“ juhatab praeguse saabuva aja sisse Natalja, lisades, et teatud päevadel ei tohi juua ka piima.
„Minu lapsed ja lapselapsed armastavad väga minu valmistatud pirukaid ja piirakaid, olgu need siis kapsa, seente või mingi magusa keedise või moosiga. Meie pere saab kokku ka teistel pühadel ja teinekord ka siis, kui pole ammu kokku saanud. Laua olen alati püüdnud katta rikkalikult, pakud ju ikka seda, mis kõige rohkem meeldib,“ on Natalja uhke.
Tänapäeva jõulud on perega olemiseks
„Kui lõpeb paastuaeg, siis võib hakata sööma ka lihatoite ja nii on meie pere peolaual lihapraad mulgikapsaga, kartulid, õlis praetud kalapirukad ja moosipirukad ning muidugi sült. Teeme ka salateid ja näiteks „Seene kasukas“ sai laste lemmikuks. Ning muidugi veel mandariinid ja šokolaadikringel,“ räägib Valentina.
„Meie peres on jõulud väga tähtsad ja pühadeks valmistumist alustame juba varakult,“ räägib Valentina ja kiidab tänapäeva võimalusi, sest suhtlemiseks pika vahemaa tagant on loodud plaanide läbiarutamiseks kinnine grupp Facebookis ja nii saab kõige kiiremini kogu tegevuse laste ja lähisugulastega läbi arutada.
„Arutame korraldusküsimusi, valime kõigi jaoks kokkusaamiseks sobiva aja, teeme varakult ära kingiloosi,“ ütleb Valentina, et esmalt antakse teada, kes mida jõuludeks soovib ja alles siis saadetakse sõnumid jõuluvanale.
„Kui kätte jõuab kauaoodatud päev, sõidame koos paariks tunniks spaasse puhkama ja alles siis saame kõik pidulauas kokku. Ja siis tuleb kauaoodatud jõuluvana ja jagab salmi vastu kingitusi. Edasi läheme kõik linna kuusepuu juurde jalutama. Pühad ei ole ainult punane number kalendris, vaid ka soojus hinges ja teistele rahu ja tervise soovimine.“
„Meile meeldib käia koos lastelastega jõuluüritustel,” räägib Natalja, et tänavu käidi jõulupeol ja pühade ajal plaanitakse koos teiste külaelanikega minna Lohusuu vabaajakeskuse kuusepuu juurde.
ULVI TAMM
