Nii peent sõna nagu „elulaad“ polnud 105 aastat tagasi eesti keeles ilmselt veel olemaski. Aga just elulaadikeskuse nime kannab nüüd hoone, mille Avinurme kandi mehed 1905. aastal pastoraadina püsti panid ning mis tänavu juunikuus eurotoetuste abiga renoveerituna avati.
Avinurme traditsiooniline elulaad on tavalise Eesti maapiirkonna elulaadist nii palju erinev, et väärib tõesti tutvustamist omaette elulaadikeskuses. Kui mujal tõid maarahvale põhitoiduse lauale põllupidamine ja karjakasvatus, siis Avinurme kandis toideti end ära pigem puutööga. Suuremate ja väiksemate, üheks ja teiseks asjaks mõeldud puunõude üldnimetuseks oli „riistad“. Riistadega käidi laadal ja riistade eest saadi raha või vastukaupa.
Elulaadikeskuse teisel korrusel asuv väljapanek „Puust sündinud elu“ annabki ülevaate sellest, missuguseid riistu omal ajal puidust tehti. Paljud selle väljapaneku eksponaadid on, muuseas, Eesti Rahva Muuseumist laenatud. Kohalike inimeste kodudest selliseid asju enam võtta polnud, muuseumil seisid need aga hoidlas, ilma erilise lootuseta kunagi rahva ette sattuda.
Ega Avinurme naisedki meestest kehvemad ole olnud: nemad on tuntuks saanud tublide vaibakudujatena. Kooti nii tavalisi kaltsuvaipu kui ka isemoodi niidivaipu, mida vähemasti Rakvere turul teatigi nn Avinurme vaipadena. Ka laastust korvide ning muude tarbe- ja iluasjade punumine on olnud enamasti naiste töö. Toidutegemine muidugi ka ning selleski vallas on sealsed perenaised tarkust ja leidlikkust üles näidanud.
Elulaadikeskus ongi käivitatud selleks, et pärandkultuurseid oskusi hoida ja edasi anda.
„Elulaadikeskuse tegemiseks oli tegelikult ülim aeg,“ ütles Sihtasutuse Avinurme Elulaadikeskus juhatuse liige Ülle Tooming. „Praegu on veel võtta neid, kes vanu asju mäletavad ja traditsioonilisi töövõtteid tunnevad.“
<p />
Visionäärid ja praktikud
Elulaadikeskuse hoone, mis, nagu öeldud, omal ajal pastoraadiks ehitati, natsionaliseeriti 1941. aastal ning eri aegadel on seal olnud külanõukogu ja kolhoosi kontor, kirikuõpetaja ja miilitsavoliniku eluruumid, lasteaed, raamatukogu ja koduloomuuseum. Praegu kuulub hoone taas kogudusele, ent nii suurt hoonet kirikurahvas ise ei vaja, seda enam, et on olemas ka uuem pastoraadi funktsioone täitev hoone. Sestap tekkiski plaan vana pastoraadile renoveerimise käigus hoopis uus otstarve anda.
Kaks aastat tagasi moodustasidki EELK Avinurme kogudus, Avinurme vald ning kultuuri ja hariduse selts Nurmetuled Sihtasutuse Avinurme Elulaadikeskus. Vanasse majja uue elu toomiseks taotleti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu toetust piirkondade konkurentsivõime tõstmise programmist. Projekti kogumaksumus oli 16,2 miljonit krooni, millest EASi poolne toetus oli 13,8 miljoni. Toetavate tegevuste jaoks on raha saadud ka Leader-meetmest.
„Meil on kuidagi hästi läinud selles mõttes, et kolm juhatuse liiget täiendavad üksteist suurepäraselt,“ ütles Ülle Tooming. „Küllike Pärn on tugev visionäär ja justkui meie vaimne ema. Tema peas oli elulaadikeskus tegelikult juba ammu valmis. Mai Tooming on võimekas projektikirjutaja. Minu mõte hakkab aga hästi jooksma siis, kui asi praktiliste tegevuste faasi jõuab. Ning kõiges on meile nõu ja jõuga toeks sihtasutuse nõukogu esimehe ametit pidav Avinurme koguduse õpetaja Rene Alberi.“
Vana pastoraadi elulaadikeskuseks ümber ehitamisel püüti Ülle Toominga sõnul vana ja väärtuslikku võimalikult palju säilitada. Pieteeditundlikule lähenemisele lõi eelduse juba asjaolu, et üks renoveerimisprojekti autoreid, arhitekt Tiit Sild on lasteaiapõnnina sellessamas hoones mänginud. Hoone sisekujunduse on teinud aga Malle Jürgenson, Krista Lepland ja Tea Tammelaan disainibüroost Laika, Belka ja Strelka, kelle käe all on saanud kaasaegse ja isikupärase näo õige mitu Eestimaa muuseumi, Eesti Maanteemuuseum ja Tartu Mänguasjamuuseum sealhulgas.
Transrasvadeta jäätis
Elulaadikeskuses saavadki võluval viisil kokku vana ja uus. Allkorrusel võib näiteks ühes toas proovida töötamist vanal treipingil, millele tallamisega hoogu tuleb anda, kõrvaltoas seisavad aga kaasaegsed puidutöötlemispingid.
„Siin võib teha puutöökoolitusi, ent siia võivad tulla teatud töid tegema ka need väikeettevõtjad, kes endale sellisel tasemel seadmeid soetada ei suuda,“ ütles Ülle Tooming.
Vanade käsitöö- ja toiduvalmistamistraditsioonide tutvustamisekski kasutatakse kaasaegseid multimeediaekraane, millel saab jooksma panna videofilmi. Elulaadikeskuse köökki on sisustatud moodsa köögitehnikaga, ehkki õpetatakse seal enamasti just selle piirkonna traditsiooniliste toitude tegemist.
Koolitusi on elulaadikeskuses toimunud ridamisi ning teemad on vaheldunud ravimtaimede tundmisest seebikeetmiseni ning ketramisest hoidiste valmistamiseni. Nüüd, mil kool alanud, oodatakse aga senisest enam külla õpilasi.
„Meil on hea koostöö Tallinnas elava Avinurmest pärit loodusõpetajaga, kelle juhendamisel saab alumise korruse õppeklassis putukaid ja puid uurida ning muud põnevat teha,“ ütles Ülle Tooming. „Ülemisel korruselgi on väike looduslooline väljapanek. Ja tulevikus valmivad maja ümbrusse ka matkarajad.“
Kui lastega elulaadikeskusse minna, siis tasub sealt tellida ka toitlustamine, kusjuures magustoiduks soovitaksin tellida jäätise. Külma maiuse tegemiseks on elulaadikeskuses vastav masin ning jäätisesegu tehakse „päris“ piimast, rõõsast koorest ja munakollastest. Ja ei mingeid transrasvu!
Elulaadikeskusel on ka ilus saal, mida külmal ajal on plaanis kasutama hakata talvekirikuna, ent mida saab ka pidudeks välja üürida. Altarimaali asendab saali otsaakna ees rippuv Pilvi Blankin-Salmini teemakohane gobelään. Saali toolid on aga valmistatud traditsiooniliste Avinurme pidutoolide eeskujul.
Kui väljastpoolt on elulaadikeskuse maja natuke süngetooniline (aga niisugune selle maja algne värv oligi!), siis maja sees valitsevad heledad puidutoonid, mõnus puidulõhn ning armas kodususe ja hoolimise vaim. Nii et musta kadedust avinurmelaste eurotoetuste abiga rajatud uhke külastuskeskus ei tekita. Tekitab hoopis rõõmu, et ühe väikese paiga inimesed on julenud ja osanud suurelt mõelda ning oma mõtted ka teoks teha. Kui arvestada sellega, et nädal pärast elulaadikeskuse avamist avati sealsamas üle tee ASi E. Strauss (see firma on olnud järjekindel Paunvere väljanäitustel kaasalööja ja niisama järjekindel kiitusekirjade saaja) puiduait, kus saab tootmisega tutvuda, puidutoodangut soetada ja keha kinnitada, siis võib öelda, et Avinurme alevik on muutunud huvireisijatele tunduvalt köitvamaks paigaks kui varem.
i
RIINA MÄGI
