Juba paarkümmend aastat tegutseb Põltsamaa vallas Esku kandis Uue-Nõmme talu, kus peremees Tarmo Orr alustas tegevust kahehektarilisel põllul. Viisteist aastat tagasi moodustas ta talule lisaks veel Esku Agro OÜ. Nüüd on kahe ettevõtte peale kokku 600 hektarit põllumaad.
„Tegelikult oleme me selle põllupinnaga väiketootjad ja peame ennast rohkem talupidajateks kui suurtootjateks,” rääkisid Anne ja Tarmo Orr. Täna kuulub 600 hektari suurusest põllupinnast Uue-Nõmme talule 250.
„Loomakasvatust sai kodusel viisil proovida, aga see meile ei sobinud. Omaaegse põllumajandusreformi käigus me lautu endale ei saanud ja ei julgenud loomakasvatusega tegelema hakata. Kui üks meist on Tihemetsas mehaanikuks õppinud ja teine Olustveres agronoomiks, siis sellise koosluse puhul oleks loomapidamisega päris keeruline hakkama saada. Meie jaoks ei ole loomad kunagi prioriteet olnud,“ tunnistasid nad. Algust tehti nisu ja odra kasvatamisega. Siis tekkisid ka esimesed suured firmad, kes teravilja kokku hakkasid ostma ja neil oli võimalik ka väetist osta.
Alustati Belarussiga
Esimeseks masinaks oli Esku riigimajandilt ostetud traktor Belaruss, millele tuli alguses naabritelt põlluharimisriistu laenati. Hiljem töötas Uue-Nõmme talu ja Esku Agro põldudel kuus-seitse seda marki traktorit. Esimesed laenud, millega tehnikat soetati, võeti taluliidult. Peremehe sõnul ei olnud siis üldse lihtne laenu saada, sest tollal suhtuti põllumeestesse umbusuga.
„Enda tõestamisele kulus päris palju aega ja vaeva, enne kui meid aktsepteerima hakati. Tänasel päeval oleme me põllumehi koondava organisatsiooni Kevili liikmed, millest on meile väga suur kasu. Kevili on eriline koht selles mõttes, et seal võetakse ka väikepõllumehe häält kuulda,” rääkis pererahvas.
Parema saagi saamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks tuli nõukogude päritolu tehnikalt ümber orienteeruda lääne tehnikale. Praegu on kahe tootmisüksuse peale Valtra ja Claas traktor, lisaks külvik, prits, kombain ja kuivati.
„Selle tehnikaga on 600hektarilisel põllul võimalik rahulikult toimetada. Masinate ja kõige muuga aitavad meil hakkama saada kaks töömeest. Rohkem töötajaid ei saagi palgale võtta, sest inimene tahab ju aastaringselt tööd. Varasemal ajal sai talvisel ajal Põltsamaa valla teedel lund lükata, aga ega see töö teab mis kasu toonud. Talvel käime metsatööd tegemas.”
Praegu on kahe ettevõtte põldudel kasvamas oder, nisu, raps, hernes ja ristik. „Uba ei ole me veel külvanud, sest sellega tuleks oodata ja teiste vigadest õppida. Sõnnikut meil ei ole ja viljavahelduseks sobivad seetõttu hästi liblikõielised hernes ja ristik. Rajasime Adavere lähistele kahe hektari suuruse liblikõieliste põllu mesilaste korjealaks, kus keemilisi vahendeid kasutada ei tohi. Pritsides lähtume põhimõttest, et teeme seda tööd nii vähe, kui võimalik, ja nii palju, kui vajalik. Pigem võime ennast mahepõllupidajateks nimetada,” rääkis Tarmo Orr.
Tänapäeval käib toodangu müük läbi börsi. Peremehe sõnul tuleb börsiga seotud tegevus eelnevalt endale selgeks teha. Börsil on igal nädalal teraviljal uus hind ja kui sinna helistada või sõnum saata ja teatud hinna ning koguse suhtes kokku leppida, siis tuleb see fikseeritud kogus just niisuguse hinnaga ära müüa.
Börs nõuab nutikust
„Iga peremees peab börsiga suheldes nutikas olema ja mõtlema, kui suures koguses ja millal täpsemalt üks või teine partii müüki panna. Vahel on nii, et koristusperioodil hinnad langevad ja tuleks suurem kogus varem lukku lüüa, vahel tasub müügiga oodata,“ rääkisid Anne ja Tarmo Orr.
Praegu on kahe ettevõtte maadel kokku 150 hektarit talivilja ja 50 hektaril kasvab ristik. Talirapsi kasvamas ei ole, aga tänavu on plaanis seda sajale hektarile külvata. Teraviljasaagid jäid möödunud aastal kuue tonni kanti hektari kohta. Tänavu on plaanis külvata hernest, nisu, otra ja rapsi. Enamik põlde on praeguseks üle kultiveeritud, osa märjemaid veel mitte. Põllud asuvad Eskust umbes 15 kilomeetri raadiuses. Traktoritega teedel liikumiseks on eriluba olemas ja põldudele pääsemisega probleeme ei ole.
Õnneks loobuti nõudest, et kombaini ees peab saateauto sõitma. Mis kasu on väikesest saateautost, kui suur kombain hakkab ammu enne silma! Külviga võiks muidu alustada, aga oodatakse, et ilm veidi soojemaks läheks. Kui ilm lubab, saaks külviga hakkama kahe nädalaga, aga arvestama peab kolme nädalaga. Järgmiseks suuremaks tööks on põldude pritsimine, mille teeks 24 meetri laiuse pritsiga kiiresti ära, aga ühelt põllult teisele ümber kolimine ja mitmesugused takistused, näiteks elektripostid, pikendavad selleks kuluvat aega oluliselt.
„Meil on mõned põllud Rõstla karjääri lähedal ja seal künda ei saa, künnitööd segavad ka kivid. Masinad on kallid ja me peame oma tegevuse väga arukalt läbi kaaluma. Ka koristustöö tuleb hästi läbi mõelda. Meil on väga hea kvaliteediga firma Claas kombain. Kui näiteks rapsipõllult nisupõllule minna, on võimalik kombain rapsiseemnest enne korralikult puhtaks teha. Kui oma kuivati ei jõua põllult tulevat vilja kuivatada, on võimalik märg vili Kevilisse ära müüa, sest neil on olemas kaks suurt teraviljaterminali Rõngus ja Roodeväljal. Selline hea koostöö teeb põllumehe elu tunduvalt lihtsamaks,” rääkisid viljakasvatajad.
Nad tunnistasid, et olemasoleva põllupinnaga saab hakkama ja maad polegi kusagilt eriti juurde saada. Kui laieneda, siis hoopis mõnes muus valdkonnas. Peres loodetakse, et tuleval aastal moodustuv valitsuskoalitsioon tõsiselt ka põllumeestele mõtleb.
TOOMAS REINPÕLD
