Majanduskriisi valusad pettumused on inimeste hoiuste mahu rekordtasemele viinud ning tulevikuinvesteeringute suhtes ollakse aina skeptilisemad. Ometi muutub prognoositav eluiga üha pikemaks ja tänaste töölkäijate pea kohale on kerkimas oht, et riigil pole aina suurenevale pensionäride hulgale toetuste maksmiseks piisavalt vahendeid.
Rahvastiku eeldatav vananemine näitab, et aastal 2050, mil täna kolmekümnendates aastates olevad inimesed pensionile jäävad, on iga pensionäri kohta vaid 2,2 tööealist inimest praeguse 3,5 asemel.
Maksumaksjate arv väheneb
Maksumaksjate arvust ja sissetulekust sõltub aga suuresti riikliku vanaduspensioni suurus ning arvestuslikult võib keskmine riiklik pension tulevikus jääda vaid 20-25 protsendi piiresse keskmisest palgast. Koos teise sambaga moodustab keskmine pension oodatavalt ligi 35-40 protsenti keskmisest palgast. Inimeste eluea eeldatav pikenemine aga tähendab, et 65-aastane inimene peab arvestama juba täna keskmiselt 17 aastaga, mil varasemad finantsotsused väga tugevalt pensionipõlve sissetulekuid mõjutavad.
Teabekeskuse uuringud näitavad, et tuleviku pensioni suuruse osas puudub paljudel inimestel igasugune ettekujutus ja noored ei mõtle sellele peaaegu üldse. Inimeste ettevaatlikkust investeerimisriskide võtmisel kinnitab ka rekordiliselt suur hoiuste maht Eesti pankades (nõudmiseni 2,8 mld ja tähtajalisi 2,2 mld eurot). Samal ajal jääb teise ja kolmanda samba pensionifondide maht vaid 1,6 mld euro piiresse.
Mõõnale järgneb tõus
Kui aga võtta arvutuse aluseks täna 35-aastane Eesti keskmist palka teeniv inimene, siis ilmneb, et ka viimase kümne aasta masust räsitud teise ja kolmanda pensionisamba fondide keskmine tootlus lubab pensionipõlves suuremat tulu, kui seda võimaldavad viimase kümne aasta keskmised hoiuseintressid. Kui näiteks 35-aastane inimene investeeriks iga kuu 20 eurot kogumishoiusele, mille tootlus oleks sarnane teise samba fondide viimase kümne aasta keskmise tootlusega, koguneks tema 65. eluaastaks kokku pea 14 000 eurot. Kui sama suure summa tootlus oleks aga sama, mis viimase kümnendi keskmine kolmandatel sammastel, koguneks sama perioodiga enam kui 12 000 eurot. Kogumishoiuse intressi arvestades oleks kogunev summa veidi rohkem kui 11 000 eurot.
Loomulikult tuleb nendesse arvutustesse teatud kriitikaga suhtuda, sest tänasel päeval ei julge keegi ennustada, milliseks kujuneb eelseisvate kümnendite majanduskeskkond.
Kuid ajalugu on näidanud, et majandus kipub siiski tsükliline olema ning mõõnale järgneb tõus. Näiteks möödunud aasta teise samba fondide keskmine tootlus oli juba 9,5 protsenti võrreldes arvutuste aluseks olnud viimase kümne aasta keskmise nelja protsendiga. Väga positiivse hüppe tegid mullu ka kolmanda samba tootlused – 11,8 protsenti võrreldes arvutuste aluseks olnud 3,4 protsendiga. Samas tuleb keskmisi arvesse võttes silmas pidada, et keskmised tootlused erineva riskiastmega fondidel on erinevad ning näiteks 100 protsenti võlakirjadesse investeeriv fond ongi mõeldud kapitali säilitamiseks, mille tootlus peabki olema väike, ent stabiilne. Samuti ei ole arvutustesse lisatud palgatõusu, mis esmajoones mõjutab automaatselt just teise samba fondide maksete suurust, ning lisaks kaasnevaid kulusid ja makse.
On ka muid võimalusi
Vanaduspõlve kindlustamiseks on ka alternatiivseid võimalusi. Tulevikule mõeldes võib osta kinnisvara, aktsiaid, kulda, hõbedat, kunsti, hoida raha erinevatel hoiustel või investeerida fondidesse, kuid oluline on mõista, et pensionieas pelgalt riigipoolsele toele lootma jäämine ei pruugi tuua soovitud rahalist kindlust ning prognoositav sissetuleku langus võib kujuneda ehmatavalt suureks.
Kuigi kriisiaastad on pensionifondide usaldusväärsusele oma mõju avaldanud, paneksin inimestele südamele, et neil, kes on valiku juba teinud, võib sage ja uisapäisa emotsiooni pealt tehtud fondivahetus kasu asemel pigem kahju tuua. Kui vahetamissoov on siiski kindel, siis mõistlikum oleks jätkata kogumist küll uue valitseja juures, kuid olemasolev vara jätta vanasse, säästmaks ühe protsendi suurust valitsemistasu, mis tuleks senisele fondihaldurile maksta. Pikemale perioodile panustades võib võtta aga suuremaid riske, kuna aega on enam, et võimalikke kaotusi tasa teha ja ka juurde teenida. Mida lähemal on aga pensionipõli, seda enam tuleks lähtuda rahvatarkusest “parem varblane pihus kui tuvi katusel”. Meil on küll väga palju inimesi, kelle suurim mure on, kuidas igakuised laenukohustused saaks kaetud, kommunaalmaksed tasutud ning perel kõhu täis, kuid ka pisemgi teenima pandud summa on seda väärt, et vanaduspõlves mõningatki lisatulu riiklikule pensionile saada.
Kuigi paljud loodavad vanaduspõlves lähedaste abile, näitab tegelikkus, et pigem aidatakse vanaduspõlves rahahätta sattunud nooremat põlvkonda. Eriti tuleks pensionipõlves toimetulekule mõelda naistel, kes elavad meestest teadupärast keskmiselt ligi kümme aastat kauem ning perele panustades ja lapsi kasvatades tihtilugu unustavad oma isikliku rahatagavara kogumise. Samuti mõjutab naiste tulevast pensioni lastega töölt eemaloldud aeg.
Erinevate võimaluste analüüsimisel pakuvad abi pensionikeskus.ee ja minuraha.ee.
Meeldetuletuseks tuleviku kindlustamisel:
– Tunne oma rahaasjade vastu huvi, olgu selleks igapäevane eelarve planeerimine või kaugemaks tulevikuks investeerimine
– Mõtle läbi, milline on sinu ettekujutus oma vanaduspõlvest, kui suured on rahalised ootused ja millega kavatsed need tagada
– Igasuguste rahaliste otsuste tegemiseks varu aega ning ära torma kiirete ja ahvatlevana näivate lahenduste poole. Arvesta nüansse, nagu investeeringu pikkus ja kaasnevad kulud, enne kui lepinguid sõlmid või muudad
– Kui sinu investeeringute ülevaatest selgub, et tootlus sind ei rahulda, kaasa oma otsustusprotsessi spetsialiste. Kindlasti kasuta erinevaid nõustajaid, et info oleks võimalikult objektiivne
– Kohustuslikku kogumispensioni fondi on võimalik vahetada kolm korda aastas, ent pea meeles, et juhul, kui valitud fond ei ole su ootusi täitnud, saad fondi vahetada ka olemasoleva halduri juures. Teise fondihalduri juurde võib viia ka vaid osa osakutest, jättes ülejäänud eelmisesse, või jätta kõik olemasolev vara vanasse, et säästa fondi väljumistasult. Oma sissemakseid saab uude pensionifondi suunata jooksvalt igal ajal.
i
ANNE SÄGI, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja
