Järg 19. märtsil ilmunud osale
aastal ühtlustati riigi üldhariduskoolide võrk. Kõik kihelkonna-, ministeeriumi- ja vallakoolid ning haridusseltside erakoolid muudeti omavalitsuste ülalpeetavaiks algkoolideks. Senine Jõgeva Haridusseltsi Kool jäi haridusseltsi 2-klassiliseks kooliks 1919. aasta maini ja nimetati siis ümber Jõgeva 7-kl. Rahvakooliks.
1919. aasta veebruaris oli koolis üle 200 lapse ja õpetajail kasutada kuus korterit. Ferdinand Sei (1909) jutustas mulle 1987. aastal: “Tulime Jõgevale 1920. aastal. Õppima läksin haridusseltsi kooli. Kaks klassiruumi olid alevivalitsuse majas majandusühisuse kaupluse poolses otsas. Need olid vanemad klassid. Seltsimajas oli ka kaks klassi. Kui mina veel koolis käisin, oli 6. klass lühikest aega lihuniku majas seltsimaja ehk praeguse kino vastas üle Suure tänava. Selle klassi poisid olid suured mehed ja kippusid meile, väikestele poisikestele, liiga tegema.”
Ruumid jätsid soovida
Aastal 1921 kontrollis jaoskonnaarst seltsimajas kooliruume ja ei jäänud nendega rahule. Oma sanitaarjärelevalve kokkuvõttes 19. aprillist heidab ta alevivalitsusele ette, et “klassiruume kasutatakse võõraste poolt oma riiete hoidmiseks seltsimajas korraldatavate pidude ajal”, samuti, et “kooliruume kasutatakse koosolekute pidamiseks, laste riidehoiu ruumid on külmad, pidulised kasutavad sama kahte väljakäigukohta, mida lapsedki”. Veel leiab jaoskonnaarst Dreybladt, et lihunik J. Abrami majja (Suur tn 38) ei saa klassiruume jätta – hoovihoones tapetakse loomi, võetakse välja sisikondi ja lapsed peavad sealt seesugust pilti nähes mööda kõndima nii klassituppa minnes kui sealt väljudes.
1921. aasta juunis kaaluti alevivolikogus võimalust taotleda koolile hobupostijaama hoonet Jaama tänav 2 (nõukaajast tuntud teedevalitsuse majana). Postijaama hoonetekompleks kuulus siseministeeriumile ja lähtuvalt kehtinud seadusest, ei saanud ministeerium neid hooneid millekski muuks kasutada kui hobupostijaama taastamiseks. Postijaama tegevus taastatigi 1921. aasta sügisel ja plaan seal kooli tarvis ruume üürida luhtus.
Kõrts koolist tähtsam?
Ometi kirjutas Postimees 1921. aasta 23. septembril pealkirja all “Kõrts tähtsam kui kool”, kuidas tuletõrjeselts oli omakorda soovinud saada hobupostijaamas ruume seal alkoholiga einelaua avamiseks. Alevivalitsus oli selleks ka oma nõusoleku andnud, aga see nõusolek tähendas vaid seda, et alevivalitsusel polnud midagi selle vastu seal joogikoha asutamiseks. Leht ei jätnud märkimata, et alevis on niigi juba kaks joogikohta – restoran ja tšekiviina kauplus. Sellest siis ka Postimehe loo irooniline pealkiri.
1920. aasta augustis valiti koolile kolm õpetajat: Margarete Tork, Anna Varik ja August Pomm, sügisel aga veel Ida Pärlin (ka Berlin, 1896, tuli Jõgevale Roela vallast). Volikogu kinnitas uued õpetajad ametisse.
Sellenimelise kooli I lennu lõpetanute tunnistustele märgitakse 12. juunil 1920, et isik “õppis 1. oktoobrist 1919 Jõgeva 7-klassilises rahvakoolis ja lõpetas 1920. aasta juunis nelja-aastalise algkooli kursuse” ja on seega 1919. aastal maksma pandud koolikohustuse täitnud. Tunnistusel on hinded järgmistes õppeainetes: kodulugu, eesti keel, arvuteadus ja geomeetria, loodusteadus, maateadus, ajalugu, vene ja saksa keel, laulmine, võimlemine, käsitöö ning koondhinne joonistamises, voolimises ja ilukirjas. Kokku oli 1920. aastal 19 lõpetajat: Aksenje Holdt, Alide Hubel (klassi vanim, sünd. 1904), Emilie Kangur, Aleksander Kalamees, Johannes Jürgenson, Amanda Lõoke, Leida Lõoke, Elviine Maikalo, Amanda Mägi, Voldemar Mõtte, Antonie Neumann, Elfride Oja, Amanda Päit, Klafira Park (tema nimele on arhiivis kaks autentset tunnistust), Johan Poom, Oskar Saviauk, Therese Tänav, Karl Tõnisson ja Salme Vilde (klassi noorim, sündinud 1908. aastal).
Kooli II lend lõpetas 12. juunil 1921. Neljaklassilise hariduse omandas 27 õpilast ja esmakordselt omandati Jõgeva koolis ka kuueklassiline haridus. Kokku oli kuuenda klassi lõpetajaid 13.
Jätkasid kodukoha hariduspõllul
Paar näidet kohaliku rahvakooli lõpetanud õpilaste käekäigust kodukoha hariduspõllule suundumisel. Jõgeva liha- ja vorstikaupmehe tütar Helmi Abram (4. jaanuar 1908) sai alghariduse kohalikus 7-klassilises rahvakoolis, õppis seejärel 1921-1927 Tartu Õpetajate Seminaris ja sai 1927. aastal õpetajakoha oma kodualevi kooli. Hiljem eestindas oma perekonnanimeks Alet (abielus Kõlli). Jõgeva esimese alevivanema Villem Siku tütar Helmi (30. nov. 1906) omandas samuti algkoolihariduse Jõgeva 7-klassilises rahvakoolis, jätkas 1921-1927 õpinguid Tartu õpetajate seminaris ja temalgi õnnestus saada õpetajakoht oma endises koolis. Ta oli tegev Jõgeva haridusseltsis ja Naiskodukaitses.
ÜLO PÄRN
Järgneb
