Täna on taas leinalipupäev. Seitsmekümne aasta eest saadeti tuhanded ja tuhanded eestlased võõrale maale oma elu eest võitlema, haigustesse ja nälga surema. Sel moel näitasid “päästjate” ja “vabastajatena” Eestimaale sisse hiilinud okupandid esimest korda oma tegelikku palet.
Paljud, kes võõra võimu hirmsast plaanist varem teada said, põgenesid kodudest, redutasid pikemat aega kaugemate sugulaste juures või lausa metsas. Inimjahimeeste käest pääsesid siiski väga vähesed. Seitsekümmend aastat on aga nii pikk aeg, et mälestusi saavad praegu jagada vaid need, kes tookord juunis lapsena kodudest viidi ning suure ime läbi ja heade inimeste toel ellu jäid.
Täna peetakse leinamiitinguid väga paljudes kohtades üle Eesti. Raudteelinnas Jõgeval on seda kurba päeva igal aastal meeles peetud ja loomulikult tehakse seda tänagi.
Tänuväärne on
Väga tark ja vajalik oli ka aktsioon, kus koolilapsed oma Siberis lapsepõlve veetnud ja koolis käinud vanavanemaid küsitlesid. Kogutud materjali põhjal valmis äsja raamat, mis on edaspidi hinnaline õppematerjal ajalootundides.
Mälestuste jagamine aitab lisaks ajaloo paremale tundmisele ka eri põlvkondadel üksteist paremini mõista.
14. juuni 2011
