Tänavu 1. juulist jõustusid Eestis mitmed seadusemuudatused, mis teevad meie elu kallimaks. Need muudatused on surutud läbi kiirustades, et riigieelarves haigutavaid auke täita. </font>
Meil pole õrna aimugi, milline on nende seadusemuudatuste tegelik mõju ja kas nad meile kasu asemel hoopis kahju ei too. Käibemaksu tõstmine Lätis ja Leedus oodatud miljoneid riigieelarvesse lisaks ei toonud, Eesti valitsejad näivad sinisilmselt uskuvat, et meil läheb kõik teistmoodi kui lähinaabritel. Kas ikka läheb? Elame — näeme.
Tööta või haigeks jääda ei tasu 1. juulist hoopiski. Ettevõtjatele võib uus tööleping küll mõningast leevendust pakkuda, kuid enamik on suuremad koondamised tõenäoliselt juba teinud. Käibemaksu- ja aktsiisitõus lööb aga eriti valusalt just ettevõtjate rahakoti pihta.
Veel laastavamalt mõjub see siiski tavatarbija taskule. Kui praegu tuleb vee ja elektri ning gaasi eest sadu kroone rohkem maksta, siis talvel muutuvad need sajad kroonid tuhandeteks. Ja kui on tõesti valida, kas maksta näiteks toasooja eest või osta lastele süüa, siis on selge, kuidas inimene sellisel juhul käitub. Ja mis saab edasi?
Suurenenud maksukohustused võivad loodetud tulu asemel hakata veel hullemini majandust kägistama ja niiviisi laekumisi vähendama. Kas siis jätkub meie valitsejatel ka mõistust protsesside tagasipööramiseks?
2. juuli 2009
