|
|
Juba pikki aastaid on olnud kõne all päevakeskuse rajamine Põltsamaale. Nüüd on see plaan lõpuks teostunud ning endises tervisekaitsetalituse hoones ning selle juurdeehitises on kõik vajalikud ruumid olemas. |
Põltsamaa linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kaire Bubnise sõnul oli päevakeskuse järele suur vajadus, kogu selle pikka rajamisprotsessi võiks aga ka omamoodi seikluseks pidada.
Päevakeskuse teemaga tegelemiseks moodustati komisjon, mida hakkas juhtima perearst Riho Pettai. Seejärel püüti leida Põltsamaa linnast sobivat hoonet, kuhu plaanitav päevakeskus rajada. Otsustav pööre saabus 2007. aasta 17. augustil, kui sotsiaalministeerium andis Põltsamaa linnale üle Lossi tänav 47 asuva tervisekaitsetalitusest vabaks jäänud kinnistu.
Soome sõbrad aitasid
Kui hoone käes, tuli mõelda sellele, kuidas see kasutamiskõlblikuks muuta. Ja hetkel, kui tundus, et abi pole kusagilt loota, ilmusid välja põhjanaabritest sõbrad — Soome Kokemäe, Nakkila, Harjavalla ja Kyroskoske Rotary klubi liikmed, kes ettevõtmist rahaliselt toetasid. Kingitud 31 000 eurot plaanisid Soome sõbrad esialgu invasauna ehitamiseks, hiljem rajati selle rahaga siiski hoopis vesiravivannid. “Tähtsam kui raha oli sel hetkel toetava õla tunne, mis lisas usku, et asi mingil kombel siiski laheneb. Kogu asjaajamise taga on olnud Soome rotarite eestvedaja Harry Kivenmaa. Abi andis meile usku plaanide teostumisse,” meenutas Kaire Bubnis.
Keskusel palju funktsioone
Sotsiaalosakonna juhataja sõnul on päevakeskus mõeldud vanuritele, krooniliselt haigetele, füüsiliste puuetega isikutele, pereprobleemidega inimestele, lastele, sealhulgas ka väga noortele emadele jne. Lisaks kauaoodatud invasaunale on päevakeskuses olemas pesumaja — seda teenust pole põltsamaalased juba ammu kasutada saanud. Siia peaks edaspidi tulema ka juuksur, kohvikus tahetakse hakata pakkuma sooja lõunat. Soe toit peaks sealt jõudma ka koduhooldusel olevate inimesteni. Tööle asub füsioterapeut, tänu Soome sõprade abile on olemas vesiravivannid nii imikutele kui täiskasvanutele. Samuti on selles kompleksis olemas ruumid massaažiks ja ravivõimlemiseks.
Tuleb aktiivselt kasutada
Päevakeskuse põhihoone ärklikorrusel asuvad ruumid privaatseks pere-, kriisi- , võla- ja muudeks nõustamisteks. Olemas on turvatuba ja pakutakse vajalikke teenuseid puuetega inimestele. Siin on võimalik suhelda, tegelda hobidega, lugeda ajalehti-ajakirju.
Keldriruumid võetakse kasutusele keskuse abiruumidena.
Hoone saab sooja kõrvalasuva tervisekeskuse katlamajast. Kaire Bubnise sõnul ootavad paljud Põltsamaa päevakeskuse
käivitamisega seotud küsimused veel lahendamist. “Keskuse hoone ja võimalused teenuseid pakkuda on nüüd olemas. Nüüd on tarvis täita uus hoone inimeste ja tegevusega ning see on tegijaile tõeline väljakutse,” nentis Põltsamaa linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja.
i
Põltsamaa päevakeskus
*Päevakeskuse idee pärineb eelmise aastatuhande lõpus Põltsamaad külastanud Lõuna-Ameerikast pärit härrasmehelt, kes nii keskuse kui mitmete teiste Põltsamaale oluliste objektide ehitamiseks raha anda lubas.
*Hiljem selgus, et tegemist oli kelmiga, kelle tegelikud Eestisse reisimise motiivid pole siiani teada.
*Heleroosa unistus spaadest, basseinidest ja tavandihoonest tuli sinnapaika jätta.
*Keskuse projekteeris Tartu firma RE Projekt eesotsas Mihkel Ratasega
*Valmis projekt anti Põltsamaa linnale üle 2008. aasta lõpus
*Tänu maakonna tugevale toetusele, saadi raha hoone ehitamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt KOIT-kava kaudu.
*Põltsamaa linna omaosaluse suurus oli 15 protsenti kogumaksumusest.
*Hoone renoveerimiseks ja juurdeehitiseks kulus 8 844 033 Eesti krooni.
*Põltsamaa linnal tuli tasuda 1 977 675 Eesti krooni.
*Hoone ehitas Jaagor Grupp OÜ.
*Ehitusjärelevalvet teostas Andres Teppan.
*Linna poolt juhtis projekti majandusnõunik Maimu Kelder.
*Töödel hoidis tähelepanelikult silma peal Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots.
i
TOOMAS REINPÕLD
