Kuigi eestlased seekord võidupüha Võnnus ehk Cēsises ei tähista, mängib Valmiera teater sel suvel Cēsise lossivaremetes vabadusvõitluse teemalist vabaõhuetendust “Lätlaste aeg”. Läti – eesti ühisprojekt “Kristjan Jaak ja Eduard” toob kirjanikud jalgsi Tartust Riiga.
Noorkirjanikud astuvad sama teed, mida hariduse omandamiseks käisid meie rahvusromantilised poeedid Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) ja Eduard Veidenbaum (1867-1892). Jalgsimatk Riiast Tartusse, mis kestab 16.-29. juunini, algab Riia Jakobi surnuaia kabeli juurest, kus asub Kristjan Jaak Petersoni mälestuskivi, ja lõpeb Tartus Toomemäel tema ausamba juures.
Poeetidel oli sarnane saatus
Möödunud suvel korraldasid kultuurimetsenaat OÜ Alfor, Läti Uue teatri instituut ja Kultuuriprojektide agentuur “Indie” innovatiivse uuslavastuste konkursi, mille eesmärk oli toetada professionaalset rahvusvahelist teatrite koostööd. Konkursi võitis Läti – Eesti ühisprojekt “Kristjan Jaak ja Eduard”, mille esitas Margus Kasterpalu.
Projekt koosneb noorkirjanike matkast, mille käigus toimub palju luulelugemisi, diskussioone ja mõttevahetusi. Matkast osavõtjad vaatavad ka 20. juunil esietenduvat Valmiera teatri vabaõhuetendust “Lätlaste aeg” ja osalevad 21. juunil Eduard Veidenbaumi luuleõhtul luuletaja majamuuseumis “Kalāčis”.
Jaaniõhtu veedetakse Bonni ülikooli professori Austri Grasi kodus Skaņkalnes, kus toimub tõeline jaanipidu lauludega, järgmisel päeval liigutakse edasi germanisti ja mütoloogi Rein Sepa koju Ipikusse.
Kristjan Jaagu ja Eduardi luulet esitavad Valmiera teatri näitlejad, kelledest üks on eestlane Jaanus Johanson ja loeb luulet mõlemas keeles.
“Nendel on väga sarnane saatus, nagu ka läti ja eesti rahval. Mõlemad luuletajad õppisid Tartus, tulid jalgsi koju, surid tiisikusse. Luuletajatena said mõlemad kuulsaks alles pärast surma,” rääkis näitleja Jaanus Johanson, kes nagu Kristjan Jaakki on Riias sündinud mulk.
“Kui Kristjan Jaak kõndis seda teed 200 aastat tagasi keerulise elukäigu ja raske majandusliku olukorra tõttu, siis meie kõnnime, et päästa kultuurirahvas krohvitud konverentsisaalidest ning näidata, et kirjanik ei peatu majanduse või keerulisuse ees,” selgitas matka Eesti-poolne korraldaja, kirjanik Andra Teede.
See matk saab Teede sõnul olema palverännak, liikuv seminar või workshop, imelühikesest suveajast viimase võtmine, vana Liivimaa kunstirahva ja üksikute paikade ühendamine või mis iganes muu, milleks osalejad selle vormivad.
Vabaõhuetendus Cēsise lossivaremetes
Valmiera draamateatri direktori Evita Sniedze sõnul on lavastus mitmes mõttes eriline. “Esiteks, see on Läti – Eesti ühisprojekti “Kristjan Jaak ja Eduard” keskne sündmus, teiseks on oluline fakt, et lavastus valmib spetsiaalselt kohandatuna konkreetsele paigale. Loodame, et inimesed sõidavad meid vaatama, mitte etendus ei rända ringi. Ja võttes arvesse seda, et Lauris Gundars on näidendi kirjutanud just Võnnu lahingu 90. aastapäevaks, tuginedes reaalsetele ajaloolistele sündmustele, mil formeeriti ja lahingusse läks Võnnu koolipoiste rood, mängitakse seda just Cēsises,” selgitas Sniedze.
“Lätlaste aeg” on tragikomöödia kahes vaatuses ja räägib Läti saamisest riigiks. See on kutse tänastele noortele ajalugu teadvustada. Just Cēsises ühendasid naaberrahvad 1919. aasta suvel oma väed, kaitstes alles hiljuti saavutatud rahvusriike.
“Hiljuti välja kuulutatud Läti riigi territooriumi ründavad nelja erineva armee soldatid. Valmieras astub vabatahtlikku koolipoiste roodu 70 poissi vanuses 14 kuni 20 aastat, Cēsisest on poisse 38. Eesti armee koolipoiste rood tuleb samuti appi enamlasi Valmierast välja peksma. Punavalgepunasest lipust vaimustunud, on Läti roodul, mis moodustati päeval, juba kell kaks öösel vaja oma esimesse lahingusse minna.
Poiste põikpäisus seguneb surmahirmuga, kuid tähtsaimaks muutub mõte: ideaalid ja oma, iseenda välja võideldud riik on asjad, mille pärast tasub ohverdada ka kõige kallim. See on lugu Valmiera ja Võnnu koolipoistest, kes mängivad huumoriga sõda ning lähevad siis rindele, kus neist saavad Vabadussõja võitlejad. Eesti riik on juba vaba, mõne päeva pärast seob saatus kaks naaberrahvast igaveseks kokku,” rääkis Jaanus Johanson, kes ise mängib etenduses Lätis elavat eestlast, kes oma pojaga enne lahingut lahkub.
Sillaks lätlaste ja eestlaste vahel
Kui Jaanus mängib etenduses Juhani nimelist tegelast, siis selle tegelase poeg kannab Jaanuse nime, mis vaevalt on juhuslik: Jaanus Johanson on lätlaste jaoks eestlase sümbol. Ta on tulihingeline Läti patrioot, kuid tema tugev eesti taust teeb temast topelt-rahvustundega inimese. Olles sündinud Riias ja õppinud eesti keelt Lätis sündinud vanematelt, kõlab see tema suus pisut vanaaegselt, mistõttu on võimatu leida teist eesti soost näitlejat, kes sama hästi sobiks esitama Kristjan Jaagu 200 aastat tagasi kirjutatud ridu.
Olla sillaks lätlaste ja eestlaste vahel on olnud Jaanuse loomulik missioon. Nii ka nüüd, mil tänu temale saab teoks Rein Sepa ammune unistus: „Eddade” tõlkija, kes on maetud oma koduaeda Ipikus, unistas eluajal sellest, et tema talust võiks saada püsiv kohtumispaik eesti ja läti loomeinimestele.
Eestiga on seotud ka “Lätlaste aja” lavastaja Viesturs Meikšāns, kes aastatel 1998.- 2001. õppis Eestis Concordia ülikoolis, kus omandas bakalaureusekraadi rahvusvahelises ärijuhtimises ja turunduses. 2006. aastal lõpetas ta Rahvusvahelise ülikooli Audentes Concordia, omandades magistrikraadi ärijuhtimise alal. Paralleelselt õpingutega Eestis alustas ta 2003. aastal õpinguid Läti Kultuuriakadeemias teatrilavastaja erialal, mille lõpetas 2007. aastal.
Lisaks esietendusele 20. juunil mängitakse “Lätlaste aega” Cēsise lossivaremetes sel suvel veel 21., 26. ja 27. juunil ning 7. ja 9. augustil. Pääsmeid saab muretseda internetist: www.bilesuparadize.lv või Cēsisest aadressil Pils väljak 9, Lossi turismikeskuses. Täpsem info Cēsise lossikompleksist ja ööbimisvõimalustest www.tourism.cesis.lv
JAANIKA KRESSA
