Kaks aasta tagasi profikarjääri lõpetanud Vallo Allingu tunneb kõige rohkem puudust korvpalliga kaasnenud meeskonnavaimust ja kahetseb, et teravilja- ja piimakarjakasvatusega tegeldes tuleb tal suurem osa töödest teha üksinda.
Korvpallurina neljal korral Eesti meistriks tulnud 37-aastane Vallo Allingu hindab vahetut võitlust ja võistkonnaalasid. “Minu jaoks on põnev see, kui suurem hulk inimesi tuleb kokku ja tegeleb mingi ühise alaga,” lausus ta. “Üksinda tegutseja pole ma kunagi olnud ja näiteks rahu saamiseks üksinda kalale minna pole mul vaja. Korvpallikarjääri ajal oli pidevalt 15-20 inimest koos, nüüd on aga vaja harjuda sellega, et suurem osa töödest tuleb tänapäeval maal ära teha üksinda.”
Koolis omandatud teadmised jätkuvalt vajalikud
Tippspordist loobumise järel on Vallo Allingu saanud keskenduda Jõgeva vallas Palupere külas asuvas Reinu talus teravilja- ja piimakarjakasvatusele. “Enamjaolt ongi see aeg kulunud põllumajandusele,” ütleb 17 aastat tagasi Kuremaa tehnikumis talumajapidamise eriala lõpetanud Allingu. “Vaba aega siiski väga palju rohkem ei ole, sest põllul tegemist ikka jagub. Aeg on aga nüüd varasemaga võrreldes hoopis teistmoodi planeeritud.”
Kuremaal omandatud teadmised on Allingu hinnangul endiselt vajalikud. “Ennast tuleb loomulikult kogu aeg täiendada, aga mõnikord vanu konspekte vaadates näen, et põhitõed on ikkagi samad. Pidevalt tuleb lihtsalt uusi kemikaale ja töövõtteid juurde, õppepäevi, kus näiteks taimekaitsevahendeid ja väetisi tutvustatakse, on nii palju, et ei jõua kõigil käiagi. Kiirelt areneb ka masinapark, mis vajab nüüd hoopis teistsuguseid oskusi ja seetõttu on raske ka sobivaid töömehi leida.”
Reinu talus saadakse hakkama põhiliselt oma perega. “Suuremad põllutööd teeme ära isa ja kahe vennaga, loomakasvatusega tegelevad ema ja abikaasa ning abiks on ka üks tööline,” rääkis Vallo Allingu. “Vennaga on meil praegu haritavat maad kokku üle neljasaja hektari. Tasapisi üritame põllumaad suurendada, 500-600 hektarit oleks optimaalne. Karjas on praegu 23 holsteini tõugu lehma, piimatoodang lehma kohta on ligi 10 000 kg aastas. Oleme püüdnud nii põllul kui ka piimakarjas toodangut võimalikult kõrgel hoida.”
Mõne aasta eest plaaniti Reinu talus piimakarjakasvatust laiendada, kuid praeguseks on see mõte ootele pandud. “Vene turu äralangemise järel on seis varasemast raskem,” nentis Allingu. “Piimakarja pidamist ei saa ju päevapealt seisma panna ja piimahinna tõusmise järel sellega kohe uuesti tegelema hakata. Õnneks ei ole meil rahalisi kohustusi, miinusesse ei jää, aga suurt plussi ka praegu ei ole. Enne kriisi oli plaan hakata suuremat lauta ehitama, aga praegu on see seisma jäänud. Eks aeg näitab, mida piimahinnad teevad.”
15 aastat suures korvpallis
Vallo Allingu mängis korvpalli küll juba Laiuse põhikoolis õppimise ajal, kuid tõsisemalt hakkas ta selle alaga tegelema alles kahekümneaastaselt.
“Kõik on olnud puhas juhuste kokkulangemine,” ütles kuus aastat Eesti korvpallikoondises keskmängija rollis olnud ning TÜ/Rock koosseisus neljakordseks Eesti meistriks tulnud 205 cm pikkune Vallo Allingu. “Ma ei tea, et suguvõsast oleks keegi enne sporti teinud, ja ka mul endal ei olnud pikka aega soovi sportlaseks saada. Samas olen ma kogu aeg pikk olnud, klassis olin teistest peajagu pikem või isegi rohkem. Vallo Väljaotsa ja Arvo Sakjase juhendamisel mängisin kooli ajal nii käsipalli kui ka korvpalli ja osalesin ka maakondlikel võistlustel.”
Pärast põhikooli lõpetamist läks Allingu õppima Kuremaa tehnikumi, kus jäi silma Torma korvpallitreenerile Raivo Trallale, kes suunas pika poisi Mustvee spordihoones treeninglaagris olnud ja oma õpilastele sparringupartnereid otsinud Aivo Erkmaa juurde. “Tralla ja Erkmaata poleks ma korvpalli mängima hakanud,” lausus Allingu. “Erkmaa hakkas mind utsitama, aga mul ei olnud tol hetkel soovi korvpalluriks saada, algul oli isegi treeninglaagritesse minek vastumeelne.”
Tavapärasemast hilisemal tippspordi juurde jõudmisel on Vallo Allingu sõnul nii plusse kui ka miinuseid. “Kehale on hilisem alustamine hea,” lausus ta. “Maatöö tõttu ei olnud keha kõige nõrgem ning kannatas treenimist. Selles osas ei olnud ma teistest väga palju maha jäänud. Maas olin aga oskuste poolest – õppisin kahekümneaastaselt neid korvpalli põhitõdesid, mida teised olid omandanud viieteistkümneselt. Ka tervis jäi karjääri lõpuks enam-vähem korda. Oli vaid üks tõsisem vigastus, mille tõttu jäi vahele 2008/2009 hooaeg. Achilleuse kõõlus tegi valu ning see jäi liiga pikalt vinduma. Oleksin pidanud varem pausi tegema, kahjuks ei õnnestunud ka esimene operatsioon. Jalg sai korda alles Toomas Teini tehtud teise operatsiooni järel. Nüüd on aga kõik korras.”
Profikarjääri alustas Vallo Allingu 1998. aastal Keila Puuviljaparadiisis, seejärel liitus ta Rakvere KK-ga ning alates 2002. aastast kuni karjääri lõpuni kuulus ta Tartu Ülikool/Rocki ridadesse. “Kui oleksin otse Tartusse läinud, poleks ma kohe pildile pääsenud. Areng algas Rakveres, kus oli võimalik hästi palju mängida ja kus ma sain endale põhja alla,” meenutas Allingu. “Maapoisina oli algul raske kohaneda, teised olid kõik juba varem koos mänginud ja laagrites oli raske ühiseid jututeemasid leida.”
Karjääri jooksul teda juhendanud treeneritest toob Allingu välja Aivo Erkmaa, Paavo Russaku ja Indrek Visnapuu. “Kolm sammu minu arengu mõttes,” ütles ta. “Erkmaa tegi põhja alla, Russak aitas aga viskamist, tehnikat ja mängu lugemist järele arendada. Visnapuu tõi euroopalikku lähenemist – mängude analüüsi ja kuidas mingeid erinevaid olukordi lahendada.”
Oma valikuid ei kahetse
Vallo Allingu mängis kogu karjääri jooksul Eesti klubides, kuid vahepeal oli kaalumisel ka piiri taha minek. “Välismaale minekuks mõned variandid olid, aga midagi sellist, mille peale kohe tormanuks, ei olnud. Tagantjärele mõeldes oleks pidanud seda kasvõi vahelduse mõttes proovima – karjääri lõppki tuli ju seetõttu, et tekkis vaimne väsimus – aga ju siis endal sel hetkel väga suurt soovi ei olnud. Ja võib-olla ei ole ma ka hea kohaneja.”
Profikarjääri lõpetamise järel Vallo Allingu tehtud valikuid ei kahetse. “Kasvõi silmaringi laiendamise mõttes oli see kõik väga kasulik,” kinnitab ta, lisades, et ainsana jäi natuke kripeldama koondisekarjäär. “Korralik mängijate valik oli meil olemas, aga millegipärast me midagi väga suurt sel ajal ei saavutanud.” Septembris EM-võistlustel mängivalt Eesti koondiselt loodab Allingu igatahes head esinemist. “Viimaste aastate mänge vaadates on põhjust loota, et sealt võib midagi tulla. Leedu on muidugi kõva, aga kõigi teistega võib mängida. Kõik sõltub sellest, kuidas mäng käima läheb. Väikesel riigil sõltub palju esimestest mängudest tekkivast emotsioonist,” teab koondise endine keskmängija.
Harrastusliigaski hinnatud
Kuigi Vallo Allingu pole enda sõnul profispordist loobumise järel enam korvpallitrenni teinud, näitas ta lõppenud hooajal, et aastate jooksul omandatud oskused on jätkuvalt alles. Kevadel võitis ta SK Torma Sport korvpallimeeskonna koosseisus esikoha Eesti meistrivõistluste teise liiga turniiril ning aitas meeskonnal tulevaks hooajaks tõusta esiliigasse. Teise liiga nelja parema meeskonna finaalturniiri järel tunnistati Vallo Allingu seejuures meistrivõistluste kõige kasulikumaks mängijaks.
Ise jääb ta oma panusest rääkides tagasihoidlikuks. “Torma meeskond oleks ka ilma minuta võiduni jõudnud. Mängisin selles sarjas peamiselt ainult kohamängudes, sinnamaani jõudsid poisid ise. Tormal on väga hea meeskond ja minu kohalolek mängu väga palju ei mõjuta. Mõnikord tundub, et ma isegi segan neid,” lisas Allingu naerdes.
“Meeskonnavaim on Tormas hea,” on ta oma praeguse tiimiga rahul. “Väga mõnus on ka see, et väikeses kogukonnas on meeskonnale tekkinud fännid, kes käivad mänge pidevalt vaatamas.”
Vallo Allingule Torma korvpallimeeskonnas mängimine sobib. “Teistes meeskondades tuleks alati kohal olla, see aga mulle töö tõttu ei sobi ning ma ei tahaks endale praegu sellist kohustust võtta. Kodumängudel üritan võimalusel siiski alati käia – see, et kohalikud inimesed mänge vaatama tulevad, sunnib ka ennast kohale minema.”
Uuel hooajal esiliigas kaasalöömise osas pole ta veel lõplikku otsust langetanud. “Teise liiga turniir oli regionaalne, mängisime põhiliselt Tartu meeskondadega ja sõitmist oli vähem,” rääkis ta ühest otsust mõjutavast tegurist. “Nüüd on enamus meeskondi Tallinnast ning seetõttu tuleks töö kõrvalt teha väga palju pikki sõite.”
Teises liigas mängimiseks piisas hiljutisel tippkorvpalluril n-ö vanast rasvast ja praegusest aktiivsest elustiilist. “Esiliiga tase on kindlasti kõrgem,” lausus Vallo Allingu. “Kui Tormal aga meeskond koos on, pole mänguliselt kindlasti midagi väga hullu oodata.”
“Siiani on mul vanast taustast piisanud,” kinnitas ta. “Viimasel ajal mängin rohkem võrkpalli ja liigun ka muidu aktiivselt, kontoritöötajana oleks kahtlemata raskem. Korvpallitrenni ei ole ma aga üldse teinud, korvpalli olengi mänginud ainult võistlusmängudes.”
Vallo Allingu
Sündis 1978. aasta 11. jaanuaril Jõgeval
Lõpetanud Laiuse põhikooli ja Kuremaa tehnikumi
Eesti meister korvpallis 2004, 2007, 2008, 2010
Kuuel korral võitnud meistrivõistlustel hõbemedali, korra pronksi
Eesti karikavõitja 2002, 2004, 2009, 2010, 2011
Balti liigas 3. koht 2009. aastal
FIBA EuroCupi 4. koht 2008. aastal
Eesti korvpallikoondise liige 2002-2008
Abikaasa Liina, tütred Ingebor-Megy ja Triinu-Mai
MATI ALEV
