Luulesõprade lugemislauale jõudis hiljuti luualase Veiko Belialsi luulekogu “Sina ja vaikus ja pajud”. Raamatut esitleti Tallinna ja Tartu kirjanike majas küll juba märtsis, ent raamatupoodides on see autori teada saadaval olnud alles mõned nädalad. Ajanihe on tingitud kirjastuse valitud trükikoja töö iseärasusest.
“Mul endal raamatu väljaandmise plaani polnudki, aga kirjanik ja kirjastaja (:)kivisildnik, keda tunnen juba Eesti Põllumajanduse Akadeemias õppimise ajast, küsis möödunud aastal, kas ma üht jutukogu ei tahaks teha,” ütles Veiko Belials. “Mul jutte võtta polnud, küll aga saatsin talle kõik oma varem ilmunud luuletused ning peoga uusi tekste pealekauba ning tema asus neist valikkogu vormima.”
Et (:)kivisildniku toimetatud raamatud on Belialsile enamasti meeldinud ning kriitikuteltki on need kiita saanud, andis autor toimetajale tekstide valikul, järjestamisel ja vahepealkirjade sõnastamisel vabad käed. Kui toimetaja valmis käsikirja autorile saatis ja palus üle vaadata, ega sellest mõni viimase meelest väga oluline tekst välja pole jäänud, võis autor rahuliku südamega vastata, et ei, kõik on just nii, nagu peab.
(:)kivisildniku kirjastuse Jumalikud Ilmutused viimase aja üllitised on trükitud Pärnu väiketrükikojas Gutenbergi Pojad, nii ka Belialsi valikkogu. (:)kivisildnik on nimelt arvamusel, et pole vaja “nuumata” suuri trükikodasid, mis alla kolmesajast tiraazhi hästi töösse ei taha võtta, samal ajal kui kolmesaja luulekogu mahamüümise tõenäosus on nullilähedane. Gutenbergi Pojad pakuvad raamat-nõudmisel-teenust, st trükivad iga raamatut just niipalju kui vaja, kasvõi ühe eksemplari korraga.
Märtsikuiseks esitluseks sai Jumalikud Ilmutused valmis suisa kuus raamatut korraga, millest igaüht siis Gutenbergi Poegadel näputäis trükkida lasti. Kauplustesse saatmiseks vajalikke koguseid hakati tegema alles pärast seda. Nii saigi Belialsi kogu kauplustes kättesaadavaks alles mitu kuud pärast esitlusi. Trükitud on see vanapaberist toodetud hallikale ökopaberile. Nii et peale raamatute trükkimise levitavad Gutenbergi Pojad säästvat mõtteviisi.
Seinast seina
Kui Belialsi viie varasema luulekogu puhul võib välja tuua ka läbivad teemad (kord looduslüürika, kord armastus jne), siis valikkogus on tekste seinast seina. Kahjuks või õnneks pole autor neid varustanud kirjutamisaastatega. Allakirjutanu tahaks küll näiteks teada, kas ühe või teise teksti on kirjutanud tudengist algaja värsisepp või neljakümnendates kogenud autor, mõnede arvates pole see aga ilmselt üldse oluline. Väikese “spikri” Belials tekstide kronoloogilisse järjekorda seadmiseks siiski andis.
“Kui minu varasemad luuletekstid on rangema riimi ja rütmiga ning ajatumad, siis uuematesse tükivad sisse juba vabavärss, ajakajalisus ja must huumor,” ütles ta. “Varem käivitaski mul “luulemootori” enamasti mingi looduspilt või meeleolu, nüüd on ajendiks pigem mõni sõnaleid, mis tahab endale teksti ümber saada.”
Küsimusele, kui tihti ta viimasel ajal üldse luulet kirjutab, vastas Belials, et suhteliselt harva. Samas leidis ta (:)kivisildnikule saatmiseks materjali kokku otsides endalegi üllatuseks päris arvestatava koguse värskeid tekste.
“Loodan ka nüüd, mil valikkogu ilmunud, aeg-ajalt mõne luuletekstiga maha saada,” ütles Veiko Belials, kes igapäevaelus Luua Metsanduskooli õpetaja ametit peab ning kelle kirjanduslik looming sisaldab peale luuletuste ulmejutte ja lastelugusid. Ka loodusfotograafina on ta kätt proovinud ning häid tulemusi saavutanud.
Tulemas fotoalbum
Praegu ongi Belialsil käsil üks fotograafiaga seotud projekt. Käimasoleva metsa-aasta puhul otsis ta nimelt üles Luua Metsanduskooli vilistlased, kes samuti loodusfoto alal tegevad, ning pani nende, samuti enda ja paari metsanduskooli õpilase töödest kokku rändnäituse “Meil on elu keset metsa”. 10.-31. juulini oli see üleval RMK Elistvere looduskeskuses, selle nädala algul viis Belials selle Sagadisse. Edasi liigub näitusekomplekt marsruudil Mooste-Matsalu-Valga-Tartu-Tallinn-Tapa, sügiseks peab aga sama Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti raames valmima fotoalbum, mis sisaldab samade autorite loodusfotosid ning Veiko Belialsi siduvaid tekste.
“Kui kuuenda luulekogu ilmumise puhul pole autori õhin ja ootusärevus enam teab kui suured, siis fotoalbumi valmimist ootan enam-vähem samade tunnetega kui omal ajal esimest luulekogu,” ütles Veiko Belials.
Kui ta 11 aastat tagasi Luuale õpetajaks tuli, käis tema nimi õige mitmel korral leheveergudelt läbi ning tänu sellele metsanduskooli õpilased enamasti teadsid, et nende õpetaja ka kirjanikuna tuntud on. Praegused õpilased olid pigem üllatunud, kui nende kirjandusõpetaja Veiko Belialsil, kes muidu hoopis praktilisemat laadi aineid õpetab, vahelduseks paar kirjandustundi anda palus, öeldes õpilastele, et kuulaku nüüd n-ö elusat kirjanikku ka.
i
RIINA MÄGI
