Riigi kukkumisest majanduslangusse pole praegune enesekindel valitsus tahtnud rääkida isegi riskistsenaariumide näol. Ka siis, kui aastatagune 7,3 protsendine majanduskasv taandus äsja 1,4 protsendilisse miinusesse, saaks valitsuse meelest negatiivsest majanduskasvust rääkida alles siis, kui langus toimuks kaks kvartalit järjest.
Nüüd lõpuks julgeb rahandusminister Padar tunnistada, et 2008. aasta eelarve võib minna miinusesse. Seega veel eelmise valitsuse lõpus püsinud ülikõrge 10,1 protsendiline majanduskasv on pööranud lauslangusse. Kuid sellele põhjendust otsides osutatakse ikka maailmamajandusele ja Ameerika Ühendriikide finantskriisile. Ei sõnakestki meie endi arengumootorite pidurdumisest ja oma vigadest. Samas on majanduskasv maailmas aastaga halvenenud vaid ühe protsendipunkti võrra — viielt protsendilt neljale. “Euroopa inflatsioon tegi juulis rekordi,” ei väsinud Eesti päevalehed korrutamast. Tegelikult tõusis elukallidus eurotsoonis vaid 0,1 protsendipunkti võrra: juunikuu 4 protsendilt 4,1-le. Eks meie oma 11,1 protsendise inflatsiooniga mõjutanud seda paljudest riikidest enam. Elukalliduse tõusust Eestis ja sellest, et olime maikuus 11,4 protsendise inflatsiooniga Euroopas kolme esimese riigi hulgas, valitsus loomulikult ei räägi. Sel ajal, kui naftabarreli hind on aegade kõrgeim, surus meie võimuliit mootorikütusele veel aktsiisi otsa. Lisaks aktsiisi kütusele ja elektrile, mis on kolm korda kõrgem Euroopa nõudest. Aktsiiside ennaktempos tõus ongi tekitanud kõrge inflatsiooni, mis näiski olevat võimuliidu eesmärk, et riigikassat täita.
Peatab laste- ja töötutoetuste suurendamise
Euroopa Liidu eduriigist on saanud murelaps, samal ajal kui näiteks Leedu paiknes oma majanduskasvuga paari kuu eest Euroopa Liikmesriikide seas hinnataval kolmandal kohal. Selle asemel, et kehva seisu tunnistada, vastas peaminister Ansip pressikonverentsil küsimusele, mis puudutas Eesti jõudmist viie rikkama riigi hulka hoopis, et Eesti majanduskasv olevat läbi aegade Euroopa kõrgemaid. Veebruaris, kui kahe kuu maksulaekumised olid eriti halvad, väitis peaminister: “Kahjuks ma pean teid kurvastama, eelarve laekumine on üle ootuste hea.” Veel aprilli algul kordas peaminister, et maksulaekumisi arvestades pole mingiti põhjust kõnelda eelarve muudatustest või negatiivsest eelarvest. Ja kui päevakorda kerkis ka veel teise negatiivse eelarve võimalikkus, lausus peaminister: “On saabunud majandustõusu langus, mida oleme kaua oodanud. See on praegu tervendav hingetõmme.”
Vaatamata Ansipi kiitlemisele, on valitsusel nüüd vesi ahjus.
Kui uue töölepinguseaduse projektis üldse midagi positiivset oli, siis tuleb nimetada töötu abiraha tõstmist pooleni alampalgast. Tänaseks on teada, et töötutoetuse tõstmise kava on valitsus üldse peatanud. Samuti loobuti lapsetoetuse tõusust kolmandale ja igale järgnevale lapsele, mis koalitsiooni lepingu järgi pidi tõusma 900 kroonilt 2000-le. Samuti jääb ära plaanitud lapsehooldustasu maksmise suurendamine praeguselt 600lt 800le kroonile. Seda toetust makstakse pärast vanemahüvitise lõppemist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Päris ära kaob ka 450-kroonine koolitoetus, mida tuntakse ranitsatoetuse nime all. Samuti kavatsetakse kärpida vanemahüvitise ülempiiri.
Veel otsustati mitte toetada haiglate kapitalikulude katmist riigieelarvest, mis õnnestus just meie võimuloleku ajal teha. See tähendab aga, et raviks jääb veelgi vähem raha, sest ehitus- ja renoveerimiskulusid hakatakse võtma haigekassa ravirahast. Ja see on suur summa – 125 miljonit. Ühistranspordi dotatsioonid vähenevad, mis võib kaasa tuua rongiliinide sulgemise, bussi- ja praamiühenduse halvenemise ja piletihinna tõusu.
Soodustused vähenevad.
Valitsus kavandab praegusi käibemaksu soodustusi vähendada või üldse kaotada. See tähendaks mitmetele kaupadele ja teenustele nagu ravimid, matuseteenused, ajalehed ja ajakirjad, raamatud, töövihikud, majutusteenused, kultuuriürituste piletite hinnad jm. käibemaksu määra tõstmist praeguselt 5 protsendilt 9le. Kui Euroopa Liidu eesistujamaa Prantsusmaa president Nicolas Zarkosy tuli välja ideega võtta päevakorda küsimus käibemaksu alandamisest mootorikütusele, mida praegu lubatud pole, laitis Ansip selle kohe maha, öeldes, et see olevat ajutine abinõu. Sama põhjendusega lükkas valitsus tagasi ka Keskfraktsiooni algatatud seaduseelnõu toiduainetele ja ühistranspordi piletite käibemaksu alandamisest. Praegu oleme Euroopas peale Taani ainukesed, kes pole seda teinud. Enamik riike on maksumäära toonud, 5,6, 7-le protsendile, aga Suurbritannias, Küprosel ja Maltal kasutatakse veel 0 maksumäära. Soome asus hiljuti julgelt toidu käibemaksu kärpima. Ikka selleks, et seoses inflatsiooniga inimeste ostujõudu säilitada. Meil aga lajatatakse ühtse 18 protsendiga.
Rahvas kindlasti mõtleb, et riik on hädas ja kannatame välja. Kuid tegelikult rahapuudust ei tohiks olla, sest kahe viimase aastaga on eelarve mõlemal aastal kasvanud 8 – 10 protsendi võrra. Tegelikult ei ole eelarve puudujääk ju midagi muud kui vale planeerimine. Kui teil rahakotis raha ei ole, ei kavanda te uue mööbli ostmist. Aga valitsus on just nii käitunud — planeerinud olematut raha ehk õhku hiigelkoalitsioonileppe elluviimisse. Oravad töötavad pingsalt selle nimel, et oma valijate ootused täita; et jõukam osa ühiskonnast saaks veelgi rikkamaks. Tulumaksu alandamine aga just seda eesmärki täidab, sest võidavad sellest rohkem üle 40 tuhandese kuupalga saajad, vaesemad aga kaotavad aktsiisitõusudega.
Nii purjetame Euroopa viie rikkama riigi klubisse, mille esiridadesse kuuluvad praegu Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Venemaa. Eesti on selles reas 33. Lapsik unistus, kui silmas pidada, et näiteks Saksamaa on meist 159 ja Ameerika Ühendriigid 660 korda rikkamad. Isegi Leedu edestab meid 12 korda.
Marika Tuus, Riigikogu liige,
Keskerakond
