Järgmisest aasta 1. jaanuarist avanev elektriturg lööb valusasti Eesti inimesi. Ligi 60-protsendiline elektrihinna tõus on pannud majandusminister Juhan Partsi kukalt kratsima. Imelik küll, kuidas minister Parts, kes on Eesti riigile ehk meile kõigile kuuluva riigifirma Eesti Energia omaniku esindaja ja kelle alluvusalal firma tegutseb, polnud taolisest hinnatõusust teadlik?
Juhan Partsi on tabanud ohtlik mälukaotus. Kõik ajalehed kirjutasid varakevadel, et hinnatõus saab olema umbes 50 protsenti, mis mõjutab kogu elektriarvet 20 protsendi võrra. Järsku tuleb Partsile, Ligile ja Ansipile üllatuseks ka see, et nad on elektri hinda tõstnud järjest juba viis-kuus aastat. Kohe pärast Andrus Ansipi valitsuse moodustamist 2007. aasta kevadel asuti esimese seaduseelnõuga tõstma teiste hulgas ka elektri aktsiisi. Pea igal järgneval aastal kergitati seda veel ja veel, ületades täna Euroopa Liidu miinimumnõuet ligi viis korda eratarbijale ja üheksa korda äritarbijale. Elektri käibemaksu on tõstetud 20 protsendile, olgugi et Euroopas tarvitab enamik riike elektri puhul käibemaksuerisusi ehk tavamäärast madalamat maksu. Hindu on otsa pandud nii põhivõrgu kui jaotusvõrgu tasudele, taastuvenergia- ja võimsustasudele. Ikka vabaturule mineku sildi all.
Öötariifi 88-protsendiline tõus ületab kõige hullemagi kartuse
Tegelikult on Eesti valitsus kasutanud Eesti Energiat juba aastaid doonorina eelarveaukude lappimiseks ja riigieelarvest parema pildi loomiseks. Homme võtame jälle firmast paarisaja miljoni jagu dividende välja, eelarve justkui kasvaks, mis sellest, et siis paigutame selle Eesti Energia aktsiakapitali tagasi.
No ja mõelge, kui palju võidab riigieelarve kõrgema elektrihinna pealt tulevast käibemaksust. Kõigepealt küsime aktsiisimaksu ja maksu pealt omakorda käibemaksu. Monopol on sellele vastanud hinnatõusudega. Elektri vabaturuhinna kohta pärides oleme ministrilt tavaliselt vastuseks saanud, et tema ei prognoosi, kas turu avamine tõstab või langetab hinda. 50-protsendilist fataalset hinnatõusu soovitas ta kevadel meil mitte ette kujutadagi.
Veel üsna hiljuti Keskfraktsiooni arupärimisele vastates kordas minister sedasama. Eesti Energia oskas aga ületada meie kõige halvemagi ettekujutuse. 88-protsendiline öötariifi tõus, mis kaasneb “Kindel”-paketiga, ületab igasuguseid kartusi.
IRL: Vähendame kodukulusid poole võrra
Viimastel Riigikogu valimistel mäletame kõik IRL kallist valimiskampaaniat, kus IRL juhtpoliitikud lubasid kodukulusid poole võrra vähendada. Paljud inimesed langesidki selle helesinise lubaduse ohvriks. Täna on IRLi poliitikutel rahva petmise pärast juba nii häbi, et isegi tollased reklaamklipid on ära peidetud. Majandusminister räägib aga mingit ähmast juttu majade soojustamisest.
Kui valitsusel oleks suur mure elektrihinna pärast, saaks ta suurepäraselt hinda langetada. Paradoksaalsel kombel on inimese elektriarvest umbes 2/3 tegelikult otseselt või kaudselt riigi kontrolli all. Vaid kolmandik elektriarvest on elektri põhitariif, mida riik mõjutada ei saa. Küll on valitsusel võimalik lasta Konkurentsiametil hoolikamalt kontrollida Eleringi tegevust võrguteenuse hinna kujundamisel, vähendada taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi ning isegi käibemaksu. Paraku ei kasutata ühtegi neist meetmetest. Otse vastupidi, tohutu elektritõusu varjus on Konkurentsiamet lubanud veel ka Taavi Veskimägi juhitud Eleringil võrgutasu 13,3 protsenti tõsta.
Eesti – kiireima elukalliduse tõusuga riik Euroopas
Võrgutasude hinnad Eestis ületavad Soome võrgutasusid kahekordselt.
Ansipi valitsus otsustas ju mõne aasta eest elektrivõrgud põhiettevõttest lahutada. Nii tehti meist sunnismaised monopoolsele Eleringile. Koguni 60 protsenti elektriarvest läheb ju võrgutasudeks. Seega maksab pakend meil rohkem kui kaup ise. Sellele vaatamata on iga väiksemagi tormiga suur osa Eesti ääremaa inimestest pimedas.
Aga võib-olla pole peaminister elektrihinna tõusuga üldse kursis, sest enne riigikogu valimisi 2010. aastal nimetas ta valitsuse pressikonverentsil elektrihinna tõusu mõeldamatuks ja lauslolluseks.
Nähes kõiki varasemaid hinnarallisid, mida elektrihinna tõus on kaasa toonud, ei julge uut hinnauperpalli ette kujutada. Kuhu siis veel, niigi oleme juba mitmendat aastat järjest Euroopa kõige kõrgema hinnatõusuga riik! Kui panna kõrgele elektrihinnale veeljuurde toasooja hinnatõusu, tulevase gaasihinna tõusu, järjest kallineva kütuse hinna, siis milline saab olema inflatsiooni protsent? Teisele poole skaalat jääb aga rahva raha massiivne ärakinkimine ja pantipanemine Euroopa ja Ameerika erapankade päästmiseks, mida serveeritakse kui abi Kreekale. Hiigelpanustamine kaitsekuludesse, pettused õpetajate palgalubadustega — see ongi meie tänane Eesti ja Eesti Energia oma pöörase hinnatõusu ja segaste hinnapakettidega.
i
MARIKA TUUS-LAUL, riigikogu liige, Keskerakond
