Jätkuvalt on Eestis kõige „kuumemaks teemaks” majanduse ja riigieelarve seis. Püüan minagi siin anda oma arvamuse arengutest ajal, kui majanduskasv liigub miinusmärgi poole, vastu on võetud negatiivne lisaeelarve ja Vabariigi Valitsus maadleb esialgu tulutult järgmise aasta eelarvega ja riigieelarve strateegiaga lähiaastateks.
Juba eelmise aasta lõpul olid õhus selged ohumärgid. Nii Eesti Pank kui väliseksperdid hoiatasid Valitsust liiga optimistliku majandusprognoosi ja eelarve tulude prognoosi suhtes. Praeguses olukorras ei tasu süüdistada rahandusministeeriumi ametnikke – ka nemad esitasid Valitsusele mitu võimalikku eelarve varianti. Ülepaisutatud tuludega eelarve läbisurumine oli just valitsuskoalitsiooni juhtiva jõu, Reformierakonna kindel tahe. Oli vaja ju iga hinna eest ellu viia Reformierakonna valimislubadused – tulumaksu vähendamine ja vanemapalga perioodi pikendamine. Mõlemad annavad eelise ja lisaraha eelkõige jõukamatele inimestele – ühelt poolt võetakse neilt vähem ja teiselt poolt jagatakse neile läbi toetuse rohkem. Maksimaalne vanemapalk on ca 25000 krooni ja minimaalne 3600 krooni ning see sõltub lapsevanema sissetulekust. Ehk siis maksuraha jagatakse ümber nendele, kes niigi paremini hakkama saavad.
Aktsiisid tähendavad lisakulu
Eelarve täitmiseks tõsteti kiirkorras aktsiise, mis tähendab aga Eesti inimestele kokku lisakulu üle 2 miljardi krooni aastas. Seda raha aga võetakse kõigi käest suhteliselt võrdselt rohkem – kütuse, toasooja, toiduainete jne eest. Valitsus oma otsusega hoogustas niigi kiiret hinnatõusu, mis paneb raskesse olukorda just sotsiaalsed riskigrupid – lasterikkad pered, puudega inimesed, pensionärid – kelle sissetulekud ei suuda enam kuidagi katta meeletuks tõusnud hindu. Kingitused jõukamatele tuleb kinni maksta ülejäänutel – see on äärmusparempoolne ja arenenud Euroopas ennenägematu, enamuse inimeste suhtes vaenulik maksupoliitika, mis toetab „rikkaid ja ilusaid” ning rohkem omane Lõuna-Ameerika banaanivabariikidele kui Euroopale. Valitsuse poliitika süvendab veelgi lõhet inimeste elatustasemes nii erinevates sotsiaalsetes gruppides kui ka erinevates Eesti piirkondades. On ju täiesti selge, et parempoolset valitsust ei huvita ka maapiirkondade areng, kõik peab paika panema turumajanduse „nähtamatu käsi”, mis töötab aga just nende regioonide kahjuks.
Majanduslangust on kiirendatud
Valitsus pole teinud ühtegi põhimõttelist otsust, et leevendada majanduslangust. Vastupidi – „pronksiöö”, mille kutsus esile Valitsuse käitumine, on majanduslangust kiirendanud. „Pronksiööst” võitis ainult Reformierakond ja peaminister lühiajalise populaarsuse tõusu läbi.
Kuid Eesti inimene pole rumal ja esialgse eufooria järel on enamus aru saanud aastataguste sündmuste kahetsusväärsetest tulemustest, mis lähevad meie majandusele ja riigile maksma kümneid miljardeid reaalseid kroone. Transiidi kokkukuivamine, Euroopast tulevate investeeringute vähenemine, turismi kokkutõmbumine, Venemaalt tuleva toorme kallinemine või üldse ärakukkumine (gaas, puit) on kindlasti mõjutanud meie majandust miinuse suunas. Kaubavahetus Venemaaga ja investeeringud kasvavasse Venemaa majandusse on eestlastele poliitilistel põhjustel välistatud. Kõik meie naabrid aga kasutavad seda, nende majanduse jaoks kasulikku võimalust ja hõõruvad meie poliitiliste lolluste üle kahjurõõmsalt käsi. Just suhted Venemaaga on üks põhilisi põhjusi, miks Eesti majanduskasv oli selle aasta esimeses kvartalis üks madalamaid Euroopa Liidus. Eksperdid ennustavad aasta lõpuks miinuskasvu.
Tüüpiline Suure ja Väikese Peetri lugu
Milline on siis hetkeolukord? Reformierakond sai ülebluhvitud eelarvega tehtud oma valimislubadused, teiste valitsuserakondade lubadused aga on täitmata ja jäävadki täitmata. Raha koalitsioonileppe täitmiseks lihtsalt ei ole ega tule. Niisugune tüüpiline Suure Peetri ja Väikese Peetri lugu. Reformierakond teadis täpselt, milliseks olukord kujuneb ja oli juba aasta tagasi veendunud, et koalitsioonipartnerite lubadusi ei peagi täitma. Kuidas hindavad siis sellist pettasaamist Isamaa ja ResPublica Liit ning Sotsiaaldemokraadid? Eks neil tuleb tegeleda nn asendustegevustega, et end kuidagi pildil hoida – küll haldusreformiga (IRL), töölepinguseaduse või maksude muutmise juba ette kaotatud lahingutega (sotsid) jne.
Mida sisaldas vastuvõetud riigi negatiivne lisaeelarve? Milliseid kulusid Valitsus piiras? Suurimad kärped on tehtud investeeringutes, seda eriti omavalitsustele vajalikelt objektidelt. Taoline otsus aga süvendab veelgi majanduslangust, just ehitamine ja renoveerimine annaksid tööd ehitus- ja ehitusmaterjalide sektorile, mille osakaal on suur nii tööhõives kui ka majanduses. Riigiasutused ei saa kuidagi hakkama uue Euroopa Liidu rahastamisperioodi ettevalmistustega, mille tõttu ei saa majanduse elavdamiseks kasutusele võtta ka euroraha – mitmetes valdkondades on asi edasi lükkunud juba aasta võrra.
Ettepanekud kurtidele kõrvadele
Mida tuleks valitsusel ette võtta, et leevendada majanduslangust? Kõigepealt ei tohiks kindlasti vähendada tulevikku suunatud investeeringuid teedele, keskkonnale, sotsiaal-, haridus- ja kultuurivaldkonnas. Senisest palju suuremal määral tuleks toetada eksportivat tootmist: tehnoloogia arendamine, vajalik infrastruktuur, omavalitsuste koostöö ettevõtjatega, vabade maade andmine omavalitsustele ettevõtluse arendamiseks, maapiirkonna ettevõtete soodustamine. Meie majanduspoliitika ekspordi toetamiseks ja ettevõtjatele välisturgudel kontaktide loomiseks on täiesti olematu. Kui teiste riikide välissaatkonnad tegelevad esmajärjekorras just selliste kasulike kontaktide loomisega, siis meie omad tavaliselt mingi abstraktse kultuurivahetuse või muu „tilu-liluga”. Ei saa jätta meelde tuletamata, et juba palju aastaid järjest on välisministri koht olnud just Reformierakonna käes.
Olen viimasel ajal rääkinud paljude eesti ettevõtjatega, kes kõik on meie Valitsuse majanduspoliitikas täiesti pettunud. Välisfirmade eelistamine meie riigihangetel, jätkuv jama arenguks vajalike maade saamisega, majandussuhted Venemaaga, teatud Reformierakonna soosikute eelistamine (Luman vs Annus!), suutmatus vastu võtta vajalikke majanduspoliitilisi ja riigieelarvelisi otsuseid jne.
Kõik see sunnib meie ettevõtjaid lihtsalt Eestist lahkuma – Lätti, Leetu, Ukrainasse, Põhjamaadesse, Lääne-Euroopasse, kus on paremad tingimused ja stabiilne majanduspoliitika. Taoline tendents aga suurendab meie tööpuudust, mis hetkel tublisti kasvamas ning mõjub pidurdavalt meie majanduse ja riigi arengule.
Keskerakond ja teised Riigikogu opositsioonierakonnad on korduvalt juhtinud Valitsuse tähelepanu ülaltoodud probleemidele ja teinud ettepanekuid olukorra parandamiseks. Kõik need ettepanekud on seni kostnud kurtidele kõrvadele.
Valitsus jätkab endisel kursil, mis viimas riiki ja selle majandust langusele. Peaministril oleks nüüd küll viimane aeg peapööritusest toibuda ja tööle hakata, kaasates selleks opositsiooni, omavalitsused, ettevõtjad ja kodanikuühendused. Ma väga loodan, et pole veel hilja, hoidmaks ära kõige hullemaid arengustsenaariume.
JAAK AAB,
Riigikogu liige, Keskerakond
blog comments powered by Disqus
