Ajaloolise ülejäägiga eelarvet jätkus vaid viieks ja pooleks kuuks, mil negatiivne lisaeelarve sõi selle uhkuse ja ilu. Vastuseta jääb aga endiselt küsimus, kas lisaeelarves tehtud kärped on piisavad eelarve tasakaalustamiseks ning tehtud riigile ja rahvale kõige valutumatest ja otstarbekamatest allikatest.
Kui laekumine jätkub samas tempos, võib jääda puudu kahe kuu laekumine. Millele küll loodetakse ja kust nähakse võimalust kulude katmiseks? Teatavasti alkoholiaktsiis tõusis 1. juulist ning ka kütus kallineb jätkuvalt. Siinkohal meenutaks, et valitsus soovis eurole ülemineku eesmärgil kehtestada kohustuslikud miinimumaktsiisid kaks aastat varem kui Euroopa Liidus nõutud.
Valitsus loodab aktsiiside tõusule
Aktsiiside tõstmise arutelul hoiatas Rahvaliit, et aktsiiside tõstmine süvendab majanduslangust. Ka tänaseks ei ole kadunud valitsuse lootus inflatsioonile ja soov oma eelarvet sellega tasakaalustada. Peaminister väitis Riigikogu infotunnis, et majanduskasvu languse tasakaalustab inflatsioon. See tähendab seda, et valitsus rõõmustab inflatsiooni üle. Unustada ei tohi ühte: majandus mitte ei tõuse, vaid jätkab langust. Ma julgen öelda, et valitsus kustutab täna bensiiniga tuld. See on hinnang valitsuse aktsiisipoliitikale, millegi enamaga oleks seda raske kirjeldada. Tules aga viibib valitsus ise.
Milleni võib see viia? Ma näen vaimusilmas koalitsioonipartnerite nukraid silmi sügisel Riigikogu saalis, kui on taas ilmnenud vastuvõetud lisaeelarve ekslikkus ja valitsus pakib kohvreid. Praeguse valitsuse majanduspoliitika jätkudes on see paratamatu.
Valitsuse kärped on ebapiisavuse kõrval ka ebapädevad. Rahvaliit on juhtinud korduvalt koalitsiooni tähelepanu sellele, et pole õige ära võtta inimestelt toetusi. Lisaks ei tohi turult tagasi korjata investeeringuid. Samuti ei müü hea peremees jooksvate kulude katteks oma vara kinnisvaralanguse ajal. See kõik on lihtsalt jäänud kurtidele kõrvadele. Lisaeelarves tehakse kärped riigi arengu ja inimese heaolu arvelt. 3,2 miljardilisest kärpest 2,2 miljardit moodustavad eraldised ja toetused, mis on kõik inimestele, kohalikele omavalitsustele ja organisatsioonidele suunatud. Üle 800 miljoni korjatakse ära investeeringuid, mis on majanduslanguse tingimustes arengu piduriks. Seega ei pea paika valitsuse väited, et kärped on tehtud valitsemise kulude arvelt, see moodustab vaid 177 miljonit. 25% kasvatatud eelarvemahust suudeti katta seadustega. Kust võtta puuduv summa? Seetõttu tehtigi kärped inimeste, kohalike omavalitsuste ja riigi arengu arvelt.
Venitamistaktika omavalitsuste investeeringute taastamiseks
Opositsioon kasutas oma viimast võimalust ja võttis vaheaegu ning lootis diskussioonile. Nii Eesti demokraatiale kui ka Riigikogu sisekliimale on parem, kui vastasseisu korral valitseks teerulli asemel sisuline arutelu. Rahanduskomisjonis oli teatavasti 170 muudatusettepaneku menetlemiseks aega kaks tundi, mis kulutati põhiliselt esitatud ettepanekute formaalsete vigade otsimisele eesmärgiga neid võimalikult palju tagasi lükata. Sisuliselt ei arutanud koalitsioon ühtegi opositsiooni ettepanekut. Sellega loodi komisjonis olukord, mille puhul jäi opositsioonil tõepoolest üle vaid üks võimalus: võtta kasutusele venitamistaktika ja loota, et saavutatakse diskussioon. Seda kahjuks ei juhtunud.
Kui Rahvaliidu fraktsioon otsustas üksinda jätkata venitamistaktikat, siis sidusime selle 55 miljoniga ehk omavalitsuselt äravõetavate investeeringutega, millest teatasime ka koalitsioonile ja Riigikogu esimehele. Omavalitsusobjektidelt investeeringute võtmine on vastutustundetu, kuna omavalitsustel on riigihanked juba tehtud ja lepingud sõlmitud. Valitsusele oli see teada, kuid diskussiooni meiega ei astutud, küll aga hurjutati ja kurjustati avalikkuse ees. Kuigi me koalitsiooniga dialoogi ei saavutatud, said omavalitsused selge sõnumi, et nende eest Riigikogus siiski seisti.
Samas ei ole vastust küsimusele, kes võtab vastutuse selle eest, kui omavalitsuste sõlmitud lepingutele järgnevad trahvid. Küsimuse tõstatasin ka rahanduskomisjonis, kust vastati , et selle eest vastutab lepingusõlmija ehk kohalik omavalitsus. See on natuke küüniline seisukoht. Olen veendunud, et omavalitsused ei ole vastutavad, kuna riigieelarves oli raha eraldatud ning omavalitsustel tuleb valitsuse vastu sel juhul avaldada protesti ja õigusriigis saab see toimuda vaid kohtus.
See kaklus on nüüd kakeldud. Opositsioon on andnud avalikkusele tugeva signaali, miks vastuvõetav negatiivne lisaeelarve on eksitav ega lahenda tasakaaluküsimusi. Seega ei saanud Rahvaliit seda eelarvet ka toetada, vastupidi, me olime sellele vastu. Vastutust kõige eest kannab loomulikult valitsuskoalitsioon ja peaminister ei saa öelda , et selle eest vastutab Riigikogu.
Tarmo Mänd
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, Eestimaa Rahvaliit
