Valitsusparteid reageerisid Tallinna linnas müügimaksu kehtestamisele lubadusega võtta omavalitsustelt õigus sellist maksu tarbijatelt kasseerida. Jõgeva linnapea Kalmer Lain, Palamuse vallavanem Urmas Astel, Saare vallavanem Jüri Morozov ning Jõgeva vallavolikogu esimees Aivar Kokk räägivad Vooremaa vestlusringis, mida selline valitsuse tegutsemine tähendab.
Kohalikud omavalitsused pole olnud kuigi varmad kohalikke makse kehtestama. Miks?
Morozov: Väljaspool suuri linnu on omavalitsusel väga raske kohalikke makse kehtestada, sest esiteks on maksujõulist kontingenti vähe ja mida oleks näiteks Saare vallas nii väga reklaamida, et reklaamimaks kehtestada? Paadimaksu me samuti kehtestada ei saa, sest pole paadiomanikke.
Valitsus on omavalitsuste poole näppu viibutanud, et nad ei saa hakkama, neil pole oma tulu ja nad ei rakenda kohalikke makse tulude suurendamiseks. Selles kontekstis on valitsuse idee kohalike maksude seadust muuta, piirata omavalitsustel kohalike maksude kehtestamist mitte imelik, vaid naeruväärne.
Põhiline maks, mis kohalikule omavalitsusele laekub, on maamaks.
Astel: Meiesugustel omavalitsustel on kohalike maksude kehtestamine suhteliselt mõttetu asi, sest pole maksjaid. Meil on paate nii vähe, reklaami nii vähe, et maksu administreerimine võtaks palju rohkem raha, kui me maksuga koguksime. Aga kui riik on võimalused välja pakkunud, siis need võiksid ju olla. Nüüd käsi väänama hakata on kummaline. See näitab, et riik on ebausaldatav ja etteaimamatu, me ei või tema peale kindlad olla.
Lain: Kui Jõgeva volinikud kokku tulevad, siis keegi maksukoormust tõsta ei taha, mis sellest, et võimalusi on. Jõgeva linnas kehtib maamaks ja reklaamimaks. Muid kohalikke makse Jõgeval ei kehti, kuid kohati jääb mulje, et tuleks kehtestada koeramaks, sest osad koerapidajad risustavad linnapilti.
Astel: Me oleme koeramaksu proovinud, aga ei tulnud välja.
Mis juhtus?
Astel: Loomade registrisse tuli neid nii vähe ja meil polnud inimest, keda panna kodust kodusse käima kontrollima, kas koduloomad on maksuregistris kirjas või mitte. Munitsipaalpolitsei saab olla vaid suuremates linnades.
Morozov: Urmas tõstatas olulise küsimuse: omavalitsusel tekib koos õigusakti kehtestamisega ka selle järelvalve kohustus. Nii ka maksudega: kui omavalitsus kehtestab mingi maksu, näiteks loomapidamismaksu, siis peab vaatama, et inimesed registreeriksid oma koduloomad, kiibistaksid koerad; sisuliselt käima perest peresse ja kontrollima üle pudulojuste karja ja panema kirja. Seejärel peab vaatama, et maks laekuks, ja kui ei laeku, saatma nõudeid välja.
Kui halduskoormus ületab mõistlikkuse piiri, siis ei ole mõtet koormist rakendada. Seetõttu ei olegi väikestes omavalitsustes selliseid makse rakendatud, kuna nad sisuliselt midagi sisse ei too, kuid annavad administratiivseid kohustusi juurde.
Kokk: Kui riik tõstis eelmisel aastal käibemaksu kaks protsenti, siis kaupmehed selle peale väga ei vaielnud. Nüüd on Tallinn kehtestanud üheprotsendise müügimaksu, mis ei ole midagi uut, kuid häda on suur. Kui riik võttis eelmisel aastal omavalitsuste tuludest suure osa maha, siis oma kohustuste täitmiseks peab omavalitsus mingi lisatulu saama ja seadusega on juba 1994. aastast antud kohalikule omavalitsusele võimalus kehtestada makse. Kui Maardu ja Harku vallas on müügimaks olnud aastaid, pole sellest keegi rääkinud. Kui Tallinn võtab eeskuju Ameerikast, mida meile alati eeskujuks tuuakse, siis on see halb. Ameerikas on peaaegu igas osariigis omad maksud.
Mina isiklikult ei toeta ühegi maksu tõstmist ja alati püüan rääkida, et Jõgeva vald peaks olema kõige madalama maksukoormusega vald. Tihti määratakse maksud meile aga ette, sest kui tahame vee- ja kanalisatsioonitrasside uuendamiseks saada Euroopa Liidult toetust, siis sõltumata meist me pidime tõstma vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda.
Oleme olukorras, kus ühelt poolt omavalitsused ei taha kohalikke makse kehtestada, aga kui mõni seda teeb, kipub valitsus kätt ette panema. Kuidas sellises olukorras edasi minna?
Morozov: Seisukohtade erisus tuleb sellest, et omavalitsused on väga erinevad. Saare vald oma 1300 elanikuga on kohalik omavalitsus ja samasugune kohalik omavalitsus on ka 400 000 elanikuga Tallinn. See, mis sobib Tallinnale, ei sobi Saare vallale — ja vastupidi. Tallinna puhul on olukord naeruväärne sellepärast, et riik ise vähendas omavalitsuste tulubaasi ja nüüd selleks, et omavalitsus oma ülesannetega hakkama saaks, on ta seatud fakti ette, kas rakendada mõni kohalik maks või jätta osa avalikke teenuseid osutamata.
Kokk: Kui riik tahab omavalitsustel kehtestada lubatud maksudest kaks ära võtta, siis ta peab seda mitu aastat ette teatama. Eelarveprognoose ei tehta üheks aastaks, vaid volikogud valitakse neljaks aastaks. Kui ühel hetkel lõigatakse tulupool ära, siis mingid asjad jäävad tegemata.
Lain: Kohalik maks võiks olla, kui ta on suunatud mingi konkreetse asja tegemiseks. Näiteks kehtestatakse maks näiteks lasteaia või sotsiaalmaja ehitamiseks. Volikogu otsustab, et meil on vaja see korda teha ja me kehtestame selleks maksu.
Morozov: Makse kehtestatakse valdkondade reguleerimiseks. Kui Jõgeva linnas poleks reklaamimaksu, siis valitseks seal täielik anarhia ja igaüks paneks oma plagu üles kuhu tahab. Rahvas poleks sellega rahul ja avalikul sektoril oleks kohustus neid koristada. Selleks ongi reklaamimaks, et katta need kulud. Ega siin pikka juttu ole: järjekordselt poliitikud tahavad sekkuda omavalitsuste iseseisvusse. Tekib küsimus, kas omavalitsused on Eestis iseseisvad põhiseaduslikud üksused või mitte.
Astel: Meil on Eestis omavalitsused juba paarkümmend aastat ja meil pole ikkagi päris täpselt selge, mida nad peavad tegema. Kuni valitsus saab tulubaasiga ka poole aasta pealt mängida, siis on ju jama lahti. Mitte ükski süsteem ei saa nii töötada, olgu suur või väike.
Põhjamaades on omavalitsustel õigus neile laekuva üksikisiku tulumaksu osa vastavalt vajadusele tõsta või langetada ehk kehtib kohalik tulumaks. Kas nii peaks olema ka Eestis?
Lain: Kohalikul omavalitsusel peaks rohkem õigusi olema, praegu on nad väga seotud. Nii välisinvestorile kui kohalikule elanikule on oluline, et maksupoliitika oleks stabiilne, kas siis nelja aasta peale või pikemalt.
Morozov: Ma arvan, et täna ei saa seda Eestis rakendada, sest meil on 500 ja 400 000 elanikuga omavalitsusi. Eestis oleks vaja läbi viia süsteemne riigireform, mitte teha midagi siit ja natuke sealt. See on kõige suurem puudus ja sellepärast need segadused tekivadki.
Mida siis teha?
Kokk: Kohalike maksude seadus on kehtinud 1994. aastast ja kui seda tahetakse muuta, siis peaks see olema pikalt ette teada. Loomulikult inimesed soovivad, et maksukoormus oleks võimalikult madal, aga valitsus ei tohiks sekkuda omavalitsuse tegevusse. Meie ei saanud midagi teha, kui valitsus tõstis kütuseaktsiisi või käibemaksu. Omavalitsused püüavad praegu välja rabelda ja oma kohustusi täita, milleks Tallinn on otsustanud kehtestada kohalikke makse. Riik ei tohi sekkuda protsessi, mis on seadusega antud omavalitsusele otsustada.
Morozov : Riik võttis omavalitsustelt ära 17 protsenti eelarvest ja näägutab, et omavalitsused ei täida oma ülesandeid. Mida siis omavalitsus peaks tegema? Ta kas kirjutab paberi valitsusele, et palun andke raha, või tegutseb iseseisvalt seaduse piires ja püüab oma eelarve tasakaalu viia.
Lain : Tark omavalitsus täna makse ei tõstaks.
Kuidas Jõgeva linn, mille eelarve on samuti vähenenud, olukorrast välja tuleb?
Lain : Kohti, kus annab kokku tõmmata, on veel. Headel aegadel on omavalitsus paisunud suureks ja Jõgeval on võimalik muuta valitsemist efektiivsemaks, ökonoomsemaks. Loomulikult on raha alati vähe, sest ka Jõgeva linn ei saa kunagi valmis.
Aga Palamuse?
Astel : Ma ei näe, et meil tõuseks uutest maksudest reaalset kasu. Me jätame tegemata, mida me saame tegemata jätta, eeskätt on need investeeringud. Me hoiame oma süsteemi elus, aga me ei arene.
Küsis ARVED BREIDAKS
