Peaminister Andrus Ansip keeldus vastutamast selle eest, et langetades 2005. aasta töötuskindlustuse maksemäära 0,9 protsendini, tekitas tema toonane valitsus olukorra, kus tänavu tuli töötuskindlustuse maksemäära lubamatult järsult tõsta 4,2 protsendini.
Küsisin Ansipilt Riigikogus sõna sõnalt: “Kas te tunnete isiklikku vastutust selle eest, et langetades 2005. aasta töötuskindlustuse maksemäära, tekitasite te olukorra, kus tänavu tuli seda maksemäära lubamatult järsult tõsta?”
Riigikogus minu arupärimisele ja mitmele täpsustavale küsimusele vastates väitis Ansip, et “sellele küsimusele ei saa vastata “ei ja jah” vormis”. Peaminister põhjendas maksemäära järsku tõstmist mitte vajadusega tagada Töötukassale pandud kohustuste täitmine, vaid vajadusega hoida töötuskindlustusmakse abil riigieelarve tasakaal eurole üleminekuks vajalikes piires.
Meenutuseks niipalju, et 2005. aasta novembris vähendas Ansipi valitsus töötuskindlustusmakse määra algselt 1,5 protsendilt 0,9 protsendini. Ansip ise väitis toona valitsuse pressikonverentsil: “Praeguseks on Töötukassasse kogunenud jääk 1,86 miljardit, aasta lõpuks 2 miljardit, mõne aja pärast 3 miljardit ja tuleb tunnistada, et riigil ei ole selle rahaga midagi peale hakata, sest see raha on seotud väga kindla kasutusotstarbega ja on täiesti ebaeetiline hakata seda otstarvet laiendama. /…/ Riik peab loobuma nende vahendite kokkukogumisest, mida riigil kindlasti ei lähe vaja sellel otstarbel, milleks ta neid vahendeid on väitnud, et ta kokku korjab.”
Tagantjärele tarkusega teame, et Töötukassal oleks juba eelmisel aastal ja eriti sellel aastal neid “mõttetuid” miljardeid hädasti vaja läinud. Vähe sellest, tänu tööpuuduse järsule kasvule muutus Töötukassa olukord nii kriitiliseks, et tänavu oli Reformierakonna ja IRL-i valitsus sunnitud maksumäära neljakordistama ehk tõstma selle 4,2 protsendini.
Andrus Ansipi juhitud valitsuse 2005. aasta novembris tehtud otsusel oli nii Töötukassale kui Eesti majandusele mitu negatiivset mõju. Esiteks algas 2005. aastal Eesti majanduses järsk kasv ja Eesti majandus kuumenes kiiresti üle. Vähendades nii ettevõtete kui töövõtjate maksukoormust olukorras, kus ettevõtete käsi käis hästi ja keskmine palk hakkas galopeerides kasvama ka erasektoris, võimendas Eesti valitsus töötuskindlustusmakset vähendades omalt poolt majanduse kuumenemist veelgi.
Tänavu jahutas Reformierakonna ja IRL-i valitsus järsu töötuskindlustusmakse tõusuga Eesti majandust olukorras, kus teised Euroopa riigid ja valitsused mõtlevad selle peale, kuidas oma majandust turgutada. Mõlemat meie valitsust juhtis 2005. ja 2009. aastal peaminister Andrus Ansip ja mõlemad valitsused käitusid risti vastupidiselt mõistlikule poliitikala.
Teiseks ei saa nõus olla peaministri Riigikogus arusaamaga, et tänu madalamale maksumäärale väiksemaks jäänud Töötukassa reservid pole oluline probleem. Eesti riigieelarve tervise seisukohast olnuks väga mõistlik, kui aastatel 2005-2009 oleks Töötukassasse reserve kogutud mitte 0,9 protsendilise, vaid 1,5protsendilise maksumääraga. Siis olnuks mitte ainult Töötukassa, vaid kogu Eesti riigikassa tugevusvaru kriisi saabudes märksa suurem.
Eksitav on peaministri korduvalt esitatud väide, et töötuskindlustuse maksemäära tuli tänavu tõsta ainult selleks, et tasakaalustada riigieelarvet ja hoida see eurole üleminekuks vajalikes raames. Meenutan peaministrile, et riigieelarve tasakaalustamiseks on ka teisi võimalusi. Seesama Reformierakonna ja IRL-i valitsus tõstis näiteks käibemaksumäära, igati võimalik oli töötuskindlustusemakse määra asemel tõsta tulumaksumäära. Rääkimata sellest, et kui tänavu poleks töötuskindlustusemaksu määra neljakordistatud, oleks Töötukassa juba järgmisel aastal maksujõuetuks muutunud.
HANNES RUMM, Riigikogu liige, SDE
