Möödunud aasta lõpukuudel kiirenes kaupade ja teenuste väljaveo kasv eelnevate kvartalitega võrreldes, kuid kaubagrupiti oli areng erinev. Ehkki näiteks piimatoodete väljavedu oli möödunud aasta viimases kvartalis ligikaudu 30 protsenti väiksem kui aasta varem, püsis kaupade väljaveo kasv keskmiselt kolme-nelja protsendi juures. Kasv oli positiivne hoolimata sellest, et ekspordihinnad langesid 3,7 protsenti. Kaupade ekspordi kasvu toetas märkimisväärselt vahenduskaupade netoekspordi suurenemine.
Teenuste väljaveo kasv püsis eelmise aasta lõpukuudel samuti tempokas, peamiselt meretranspordi muude veoteenuste ja ehitusteenuste kasvu toel. Kaupade ja teenuste konto oli möödunud aasta viimases kvartalis endiselt ülejäägis ning kogu maksebilansi jooksevkonto pöördus samuti ülejääki.
Kui jooksevkonto puudujääk moodustas 2013. aastal -1,1 protsenti SKPst, siis möödunud aasta kokkuvõttes kahanes see väga väikeseks. Jooksevkonto puudujääk vähenes enim tänu teenuste väljaveo kiirenemisele. Sisenõudluse kasv oli ettevõtete väheneva investeerimisaktiivsuse tõttu teist aastat järjest tagasihoidlik. See kärpis impordi kasvu ja toetas seeläbi jooksevkonto tasakaalustumist.
Tasakaalulähedane jooksevkonto ei eelda kapitali aktiivset liikumist maksebilansi finantskonto poolel, sest investeeringuteks ei ole vaja hankida välismaalt lisaraha. Tehingute käive ehk raha sisse- ja väljavool oli aga mullu isegi suurem kui 2013. aastal, ilmselt likviidsusjuhtimise ja finantsinvesteeringute alal tehtud otsuste tõttu.
Raha sisse- ja väljavoolu kiirenemine ei mõjutanud aga aasta kokkuvõttes oluliselt investeerimisaktiivsust erasektoris. Eesti majandus oli 2014. aastal, nii nagu 2013. aastalgi netolaenuandja ning selle maht oli mõlemal aastal umbes sama suur. Netovälisvõla positsioon suurenes aasta lõpuks ligikaudu miinus üheksa protsendini SKP suhtes.
Seega paranes Eesti majanduse välistasakaal mullu nii maksebilansi kui ka rahvusvahelise investeerimispositsiooni peamiste näitajate arvestuses.
Vaata ka: Eesti 2014. aasta maksebilanss, rahvusvaheline investeerimispositsioon ja koguvälisvõlg.
ANDRES SAARNIIT, Eesti Panga ökonomist
