Eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloendusega võrreldes on välismaal tööl käijate arv kasvanud ligi kümme korda. Lahkujaid on olnud ka Jõgeva maakonnast: tunamullu töötas välismaal juba 797 maakonna inimest, mis moodustab kogu riigi piiri taga töötajatest 3,2 protsenti.
Eelistatuim riik endiselt Soome
Välismaale tööle minekut peetakse Eestis üheks tulude suurendamise võimaluseks ja eelistatuim riik on oma asukoha tõttu Soome. Jõgevamaal on Soomes töötavate inimeste osatähtsus suur, seal töötas üle viiesaja inimese ehk 5,4 protsenti kõikidest Jõgevamaa hõivatutest, keda oli kokku 11485. Teise tööriigina eelistatakse Rootsit ja seejärel Norrat, kokku töötas välismaal seitse protsenti Jõgeva maakonna hõivatud inimestest.
Enamik välismaal töötavatest jõgevamaalastest on mehed, moodustades välismaale läinutest 87 protsenti. Teabekeskuse mulluse uuringu järgi olid tulude suurendamiseks välismaale tööle minna soovijad samuti pigem mehed, moodustades kõikidest piiri taha suunduda plaanijatest 70 protsenti.
Mis sunnib inimesi piiri taga tööd otsima? Olulisim põhjus on kahtlemata sissetulekust kiiremini kasvavad eluaseme- ja toidukulud, mis välismaale tööle siirdujate arvu iga aastaga suurendavad.
Teabekeskuse mullusele uuringule toetudes saab öelda, et see samm võetakse ette, kui ei leita paremini tasustatud töökohta Eestis, kui ei õnnestu palka juurde saada või kui ei piisa ettevõtlikkust, et ise endale tööandjaks hakata.
Ent välismaale tööle minnes tuleb silmas pidada paljusid nüansse, mis on kogu protsessi juures väga olulised. Piiri taha siirdujate abistamiseks koostas teabekeskus nimekirja kõige tähtsamatest nõuannetest, mis tuleks enne sõitu üle vaadata.
Veenduge, et kõik vajalik on kaasas
Esmalt tuleks veenduda, et kaasas on kõik vajalikud paroolid internetipanga, kaartide ja ID-kaardi (PIN- ja PUK-kood) kasutamiseks. Kaasas võiks olla panga klienditoe number juhuks, kui pangaga on vaja kiiresti ühendust võtta. Otstarbekas oleks sõlmida ka telefonipanga leping, mis on kiire ja mugav viis saada abi ja personaalset infot.
Telefonipangaga liitumine on tasuta ning kuutasu üldjuhul maksma ei pea, kuid tuleks arvestada, et välismaalt helistades tasutakse kõneminuti eest vastavalt oma telefonioperaatori hinnakirjale. Igaks juhuks võiks mõne lähedase, näiteks vanemate või elukaaslase nimele ka volituse vormistada.
Üle tuleks vaadata ka pangakaartide kehtivusajad. Välismaal võib kaardi taotlemine ja kättetoimetamine võtta aega ning sellega võivad kaasneda ka lisakulud. Uue krediitkaardi tellimisel tuleb arvestada kuni 10-päevase ooteajaga. Enne kodumaalt lahkumist võiks üle kontrollida ka internetipanga ja pangakaartide limiidid, sest nende uuendamine vajab mõnel juhul pangakontorisse minekut.
Kui pangakaart kaob
Kui pangakaart välismaal olles kaob või varastatakse, tuleks panka kohe helistada — pank sulgeb kaardi ning soovi korral saab tellida uue. Uut kaarti on võimalik tellida ka välismaale, kuid see on kulukas ning võtab aega. Kui on määratud volitatud isik, saab tema kontorisse kaardile järele minna ning selle postiga teile saata. Sellisel juhul peaks volitatud isik enne konsulteerima pangatöötajaga. Turvalisuse huvides ei tehta kaarti enne aktiivseks, kui konto omanik on selle välismaal kätte saanud. Maailmas enimlevinud kaardid on Visa ja MasterCard ja kvaliteetset teenust pakuvad mõlemad. Enne reisileminekut tasuks aga kontrollida, kas olemasoleva kaardiga saab sihtkohariigis sularaha välja võtta. Üldjuhul kehtib reegel, et kui reisi sihtkohas on olemas MasterCardi/Maestro pangakaarte aktsepteerivad sularahaautomaadid, saab sealsetes poodides samade kaartidega ka tasuda.
Konto avamine välismaal
Kaaludest vajadust välisriigi pangas konto avada, tasub oma arveldamisvajadused ja -harjumused üle vaadata ning välja arvutada, mis tuleb soodsam. Kui ülekandeid on vaja teha ka välismaal asuvatele kontodele (nt üür ja kommunaalmaksed vms), võib olla odavam teha ülekanne ühelt välismaa kontolt teisele. Euroopa maksed on tänapäeval juba suhteliselt soodsad. Kui regulaarseid makseid on vaja teha ka Eestis (nt kommunaalmaksed), on mõistlik sõlmida otse- või püsikorraldusleping. Juhul kui on võetud laenu, tuleks hoolitseda kindlasti ka selle eest, et igal maksepäeval oleks kontol piisavalt raha. Maksed lähevad reeglina maha automaatselt, kuid maksekäitumine mõjutab kliendi krediidiajalugu ja võimalusi tulevikus pangalt laenu (sh ka krediitkaarti) saada. Kõik rahaasjad on mõistlik välispanka üle viia vaid siis, kui plaanitakse Eestist n-ö igaveseks lahkuda.
Põhjalikumalt saab välismaale siirdudes abi teabekeskuse koduleheküljelt
https://www.swedbank.ee/about/privatefinances/finances/mig
Välismaale reisides:
Üle tasub vaadata oma pangakaartide kehtivusajad ja limiidid. Pikemaks ajaks reisile minnes peab kaardi kehtivusaja osas eriti tähelepanelik olema ja kaaluma usaldusväärsele inimesele volituse tegemist, et vajadusel oleks võimalik ilma Eestisse tagasi sõitmata hädavajalikke pangatoiminguid teha, ilma et peaks piiri taga notari poole pöörduma.
Juhuks, kui kaardiga maksta ei saa, võiks kaasa võtta sihtkohariigis käibel olevat sularaha. Alati tuleks juba enne reisi mõelda, kuidas vajadusel oma pangaga ühendust võtta, kui tekivad probleemid, ning kuidas olla panga jaoks identifitseeritav.
Tasub meeles pidada, et välisriigis maksmiseks või raha automaadist välja võtmiseks ei pea eurosid sihtkohariigi valuutasse konverteerima.
On riike, kus küsitakse sisenemisel viisa saamiseks kinnitust, et inimene omab pangas arveldusarvet ja tal on piisavalt raha. Et seda informatsiooni küsib saatkond, ei tasu seda võtta riskifaktorina – pank saab väljastada tõendi, kus on vajalikud andmed kajastatud.
i
ANNE SÄGI, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja
