Valimisi võeti tõsiselt

Riigikogu valimised on sedakorda möödanikuks saanud. Nagu arvata võis, kujunesid need teistsuguseks kui eelnenud valimised käesoleval sajandil. Peamiseks põhjuseks, mis vajutas seekordsetele valimistele oma pitseri, on kahtlemata Ukraina sõda. Eesti rahvas pole Riigikogu valimistel olnud kunagi varem sellises situatsioonis. Julgeolek ja turvalisus andsid neile valimistele oma varjundi. Samamoodi kui vastandumine liberaalse ja konservatiivse maailmavaate vahel.
Need kaks tegurit tõid rohkem kui kunagi varem Riigikogu valimistel uusi inimesi valimiskasti juurde. Paljud, kes olid viimaste aastate valimisi leigelt kõrvalt vaadanud, ei jäänud enam pealtvaatajaks. Inimesed tundsid, et iga sõna ja otsus loeb seekord rohkem kui eales varem.
Nii püstitas ka Jõgevamaa valijaskond osalusrekordi, millega ületati esmakordselt 70 protsendi piir. Meie maakonna valijate osalusprotsent 72,4 oli Eestimaal üks kõrgemaid. Sellega saadi jagu seni 1995. aastast püsinud rekordnäitajast. Ka siis, 28 aastat tagasi, olid inimesed tavalisest aktiivsemad ja tundsid suuremat vajadust oma soovi ja tahet valimispäeval väljendada.
Hea meel on tõdeda sedagi, et ka Jõgevamaalt pärit saadikud jõudsid nüüd valitud parlamenti. Seekord siis kaks meest, täpselt samuti nagu ka neli aastat tagasi: Aivar Kokk ja Erkki Keldo. Kui rääkida aga seniste kirjutamata seaduste muutumisest, siis esmakordselt ei osutunud Jõgeva- ja Tartumaa ringkonnast valituks ükski Keskerakonna poliitik. Seda pole varem kunagi juhtunud.