Valgus võidab pimeduse niikuinii

On alanud aasta pimedaim ja kindlasti paljudele ka raskeim aeg. Päikest napib, päevad on lühikesed, sügismasendus ja talvekaamos on tulekul. Mure ajab muret taga, maailmas on asjad hullud, kodutanumal pole olukord palju parem. Kust võtta lootust ja rõõmu, et hakkama saada?
Kultuuri- ja rahvamajade uksed on avatud. Tule kodust välja, osale rahvatantsuringis või laulukooris, leia endale meelepärane hobi. Veel on ringijuhte, kes hoolimata väiksest tasust on nõus enda oskusi ja teadmisi jagama. Veel on kultuuriasutustes inimesi, kes avavad uksed, koristavad ruumid, kutsuvad külaliskollektiive, korraldavad üritusi, kirjutavad projekte, edendavad kohalikku elu. Veel on.
Kõike ei saa rahasse ümber panna, aga ilma rahata on ka keeruline. Elektri ja soojuse arved mõjutavad ka kultuuriasutusi, peame hakkama saama – ollakse optimistlikud. Eelarved on tegemisel-kinnitamisel ja nii mõnelgi pool kaalutakse tantsu-, laulu- ja pillimängukollektiivides kaasa löömise eest osalustasu või kuumaksu kehtestamist. See on raske teema. Ühtpidi on see mõistetav, sest kulud tõusevad kõikjal, igas valdkonnas. Teistpidi – kas mitte pidev raha välja andmine ei tee osalust mõttetuks? Kusagil on piirid, aga kas need saabuvad nüüd, sellel talvehooajal või saame ikka veel hakkama? Loodame hullud ajad üle elada, ehk kunagi edaspidi läheb paremaks ja kergemaks.
Üks on kindel, et talvisest pööripäevast peale hakkab päike kõrgemat kaart käima ja valgus võidab pimeduse. Kultuuritöötajad ja -tarbijad, elame veel!