Pealinna poes maksis üks vanem naine minu ees kahe suure alla hinnatud saiapätsi eest. Kui poest väljusin, oli seesama proua kogunud enda ümber tubli austajaskonna sinikaelpartide näol. Mustamäel, tehnikagümnaasiumi ees asub looduskaitsealune Lepistiku park, lapsed saavad kooliteel loodust vaadata. On allikad, millest veerikkal ajal moodustub kuus ojakest, seepärast asub seal sinikaelpartide talvitusala. Pardid paistavad heal järjel olevat, saia märgates väga ei kiirustanud. Aga vahel läheb võistluseks küll, et kes oma laia nokaga esimesena mõne tükikese eineks saab.
Imestama paneb hallvareste integreerumine partide “ühiskonda”, kui nii võib öelda. Nad kõnnivad mööda ojakesi ja siputavad vees samamoodi nagu pardid. Ja saiapoetajate suhtes on nad palju ärksamad. Oli nende vareste seas kahesuguse taktikaga isendeid. Üks väga aktiivse eluhoiakuga vares asus oma nokaga väga kiiresti saiatükke kokku korjama, imestama pani, kui palju ta neid korraga sai nokka haarata ja siis kogu kandamiga kaugemale lennata, kus sai rahus süüa. Aga teised võtsid asja rahulikult, hoidsid ühe jala varvastega saiatükki paigal ja nokaga rebisid parajaid palakesi. Ei tea, kuidas käituksin varesena ise, see dilemma mind ei puuduta… Poes ei ole limiite kehtestatud.
Samas ei soovitatagi veelindude toitmist, mõnedes riikides on see lausa keelatud, trahvitav. Veelinnud jäävad talvituma vaba vee äärde ja sealt saavad nad oma toidu. Probleem on kühmnokkluikedega, kes pole veel ära õppinud, et talvitumiseks peaks väheke lõuna poole lendama. Kui juhtubki mingi suur parv linde ja vaba vett tõesti pole, siis saia ei tohi neile ometi anda! Tuleb teatada keskkonnaametile ja sealt organiseeritakse toitmine viljaga.
Oli meil aeg, kus poodides vähe kaupa ja valge jahu asemel oli tume. Osavad küpsetajad said sellestki maitsvaid saiakesi teha. Kui räägime, et tume, jämedam jahu on tervislikum, miks meil siis üldse valget jahu toodetakse? Peenjahu tegemisel eemaldatakse kroovimise käigus kogu viljatera kest, välisosa ja idu, kus on ometi 10 korda rohkem vitamiine kui siseosas. Järele jääb vaid tärklise kontsentraat! Uurisin sepiku ja saia silte, kiudaineid on sepikus vähemalt poole rohkem. Need seovad soolestikus kahjulikke aineid, isegi vähki tekitavaid, ja aitavad väljutada liigset kolesterooli! Rukkivalgud on nisuvalkudest koostise poolest täisväärtuslikumad, nii et eelistada tuleks leiba. Valge sai pole muud kui tärklis, süsivesik, ainult energiat temast saame! Ja samamoodi lindudel!
Organismide koostises on leitud 80 keemilist elementi, organismi talituseks hädavajalik miinimum on 27 elementi, need on bioelemendid. Aga tärklises on ainult kolm elementi: süsinik, vesinik ja hapnik! Muidugi jääb looduse saladuseks, miks halvad asjad tihti nii head tunduvad? On öeldud, et last ei tohi sööma sundida, ta teab ise, mis talle hea on! Aga saiakesed, maitsevad ju hästi, ja mitte üksnes lastele! Eks see ole samasugune halb harjumus nagu näiteks suitsetamine? Meil ei jää muud üle kui oma teadlikkusele tuginedes sobivaid valikuid teha, sest poes on ju igasugust müüa. Kõik pärineme oma lapsepõlvest, nii et kodus peaksime varakult lapsi suunama. Ja mille muu kui ikka eeskujuga. Mulle jääb arusaamatuks, miks tervislikum, jämedam jahu kallim on kui peenike ja valge? Mõnikümmend aastat tagasi oli vastupidi, aga eks hinnad kujunevad oma reeglite järgi.
Nõukogude ajal nägin tihti ehitajaid lõunapausi tegemas. Valgest jahust sai, pudel piima ja vorstijupp — see oli nagu tolleaegne “hot-dog”. Kui valget saia nii palju toodetakse, siis näitab see ilmselt tarbijate eelistusi!
i
EHA NÕMM
