Kui kasutada jalgpallis kasutusel olevat terminoloogiat, on Jõgeva linna ja valla ühinemise matšis pall valla väljakupoolel ja nemad peavad otsustama, mis edasi saab.
Jõgeva vallal on taas võimalik rind kummi lüüa – kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi tabelis on nemad 2013. aasta kokkuvõttes 14. kohal ja Jõgeva linn 47. kohal. 2010-2013. aasta kokkuvõttes jäi vald 34. ja linn 45. kohale ehk vahe oli märkimisväärselt väiksem. See on meie edetabeliühiskonna peegeldus, mida mõned tahaksid eirata, teised aga armastavad igal ajahetkel rõhutada. Vastavalt sellele, kus kellegi positsioon parasjagu on.
Tasub veel ära märkida, et nii Jõgeva kui ka Tartu maakonnas pole seni olnud ühtki vabatahtlikku ühinemist. Miks? Igaüks eelistab oma mätta otsas nokitseda ja kuni pole karmi korraldust antud või suurt “pirukat” paistmas, ei juhtu midagi. Miks peaksid mugavustsoonis toimetavad inimesed, olgu neid või käputäis, vabatahtlikult oma hüvedest loobuma? Mille nimel?
Mõni aeg tagasi avaldatud kohalike omavalitsuste võimekuse tabeli järgi on vabatahtlikel ühinemistel olnud kohalike omavalitsuste võimekusele positiivne mõju. Selgus, et jätkusuutlikumad ja tugevamad on need vallad, kus on rohkem elanikke ja töökohti ning kättesaadavad avalikud teenused. Kohaliku omavalitsuse võimekus on tugevalt seotud töökohtade arvuga seal: mida enam on vallas või linnas tegutsevad ettevõtjad loonud sinna töökohti, seda paremad on ka teised võimekust hindavad näitajad. Seega on töökohtade olemasolu ja hea tööjõud kohalike omavalitsuste võimekuse seisukohalt kesksed näitajad.
Suurim on võit teenuste osutamises kodanikele ja omavalitsuse juhtimises, selgus analüüsist. Kuid ühinemisel ja ühinemisel on vahe. Väiksem ühinemismastaap võimaldab üldjuhul jätkata varasemas juhtimise paradigmas, suurem ühinemismastaap võimaldab keskenduda olulistele ümberkorraldustele ka strateegilisemas plaanis. Ühinemiste tulemuste täpsemaks mõistmiseks on vaja põhjalikumat analüüsi ja seostamist kohaliku omavalitsuse arengu üldise kontekstiga. Viimase nelja aasta jooksul on oma kohta parandanud 4000-5000 elanikuga omavalitsused, kuid 4000 elaniku piirist allapoole toimub enamasti indeksi väärtuse järsk langus.
