Juulist käivitus vajaduspõhine peretoetuste reform, mis väiksema sissetulekuga ühe ja kahe lapsega peredele lastetoetuse kahe aastaga kahekordistab ja suurendab oluliselt toetusi kõikidele nendele peredele, kus kasvamas kolm ja enam last.
Juba üle 4000 pere on riigilt lisatuge taotlenud ja saanud ning taotlusi lisandub iga päevaga. Lisaks kasvab üle 22 400 lapse nendes suuremates peredes, kellele tuli lisatoetus ilma avaldust esitamata.
Reformierakonna poolt aasta tagasi pakutud mehhanism, kuidas peretoetusi suurendada, näitab mõtteviisi muutust. Rohkem tuleb toetada abivajajaid ja neid siis juba tõhusalt, aga mitte kõigile ühtlaselt piskut jagada. Selles suunas liigub tulevikus kogu meie sotsiaalpoliitika.
Sissetulekupiir 280 eurot kuus
Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Sissetulekupiiri aluseks on statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2013. aasta riigieelarve seadusele, on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2013. aastal perekonna esimesele liikmele 280 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on see summa 140 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 84 eurot kuus. Näiteks neljaliikmelise perekonna puhul, kus on kaks täiskasvanut, üks 15-aastane laps ning üks 10-aastane laps, on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiriks 2013. aastal 644 eurot (280 + 140 + 140 + 84). Seega on sellise koosseisuga neljaliikmelisel perekonnal 2013. aastal õigus vajaduspõhisele peretoetusele juhul, kui perekonna keskmine netosissetulek taotlemisele eelneval kolmel kuul on olnud väiksem kui 644 eurot kuus.
Sissetuleku hulka ei arvestata ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest; puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus; riigi tagatisel antud õppelaenu; tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust; õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust; riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust kahe lapsetoetuse määra (st 19,18 euro) ulatuses iga nimetatud toetust saava lapse kohta ja ka vajaduspõhist peretoetust.
Kolmanda ja enama lapse toetus 95,9 eurot
Ilmselt on kohane veelkord nimetada täpsed numbrid, kuidas peretoetused kasvavad. Allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetusi tõstetakse kahes etapis järgmiselt: alates 2013. aasta 1. juulist hakkas avalduse esitanud ühe lapsega pere saama lisaks juba praegu makstavatele peretoetustele 9,59 eurot, alates 2015. aastast 19,18 eurot ning kahe ja enama lapsega pere 19,18 eurot, alates 2015. aastast 38,36 eurot pere kohta.
Juulist on automaatselt, ilma avalduseta kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus 76,72 (seni 57,54 eurot). Alates 2015. aastast tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus 95,9 euroni.
Esimesel kuul oli lisatoetuse taotlejaid vähem, kui algselt arvatud. Ühelt poolt näitab see, et pered saavad hakkama, teisalt aga tasub meenutada, et kui ajutine sissetulekute vähendamine toetust saada lubab, ei maksa avalduse kirjutamist häbeneda. Vähekindlustatud perede väljaselgitamisel on võtmeroll omavalitsuste sotsiaaltöötajatel, kes oma piirkonna abivajajaid kõige paremini teavad. Kogu info vajaduspõhise peretoetuste reformi kohta on olemas kodulehel www.lastetoetused.ee – sellelt lehelt leiab ka oma pere vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri väljaarvutamiseks vastava kalkulaatori.
Rahvaloendus näitas, et oleme kahanev rahvas. Pered, kes kasvatavad üles kolm ja enam last, peavad seetõttu riigi poolt senisest enam väärtustatud olema.
Lõpetuseks tahan märkida, et parim sotsiaalpoliitika on majanduspoliitika, mis tagab vanematele meelepärase töö ja sissetuleku.
i
LAINE RANDJÄRV, riigikogu aseesimees, Reformierakond
