Ahvatlevaid pakkumisi tehakse kvalifitseeritud töötajatele ka väljastpoolt Eestit, kus rahva turvalisust tagavate inimeste tööd märksa kõrgemalt hinnatakse. On kahetsusväärne, et Eesti kiirele majanduskasvule vaatamata ei suuda me eriteenistujate miinimumpalka tõsta rohkem kui paarisaja krooni jagu. Siseministrina näen väljapääsuna tänapäevasele olukorrale vastavate seaduste väljatöötamist, mis reguleeriksid teenistuskeskkonda ja -korraldust ning tagaksid eriteenistujatele sotsiaalsed garantiid.
Siseministeerium on ette valmistanud nii pääste- kui ka piirivalveteenistuse seaduste eelnõud ning saatnud need kooskõlastuseks teistele ministeeriumidele. 1990. aastate alguses loodud päästeasutuste jaoks on tegemist esimese seadusega, mis arvestab päästetöö eripäradega. Piirivalveteenistuse seaduse väljatöötamise tingis vajadus viia nende tegevus vastavusse muutunud julgeolekustrateegiaga, millega piirivalveteenistus viiakse kaitseväeteenistuse regulatsiooni alt välja. Enim tähelepanu köitis eelnõudes sisalduv ettepanek siduda palgad eelmise aasta neljanda kvartali Eesti keskmisega ning kindlustada oma elu ohtu seadvatele spetsialistidele nende elutööd hindav pension.
Pensioni- ja palgaregulatsioonid saidki komistuskiviks, miks seaduseelnõudele ei andnud kooskõlastust ei sotsiaalministeerium ega rahandusministeerium. Alternatiivse võimalusena teeb siseministeerium nüüd ettepaneku siduda päästeteenistujate ja piirivalveametnike palk üle-eelmise aasta Eesti keskmise palgaga, mis annab võimaluse palgatõusuks vajalikud summad planeerida riigieelarve koostamise käigus. Selline lahendus võimaldaks pääste- ja piirivalvetöötajate palkadel kasvada ühiskonna elatustaseme arenguga samas tempos. Stabiilne areng aitaks tagada ohtlikku tööd tegevate spetsialistide ametis oleku ja uute tuleku. Teise alternatiivina tuleks kõne alla seaduseelnõudesse regulatsiooni lisamine, mille kohaselt oleks vabariigi valitsusel õigus kehtestada palgamäärad igal aastal eelarvelistest võimalustest lähtuvalt.
Garanteerides väärilise palga, loome küll töötajale motiveerivama töökeskkonna, kuid tervisele ja elulegi ohtlikku tööd tehes tuleb mõelda ka nii enda kui perekonna tulevikule. Praegu ei ole kõrgendatud riskiga eriteenistuste töötajate sotsiaalsed garantiid võrdsed, see jätab päästjad ilma kindlustundest tuleviku ees. Aastatepikkune praktika on näidanud, et üle 55 aastased päästeteenistujad ei ole enam võimelised töötama kõrgustes ja kandma raskusi. Kutsehaiguste ja eaga kaasnevate muutuste tagajärjel ei suuda paljud päästjad pärast pikemaajalist teenistust täita füüsiliste katsete norme või ei vasta tervis nõutule. Praeguses olukorras tähendab see inimeste teenistusest vabastamist enne pensioniea saabumist. Päästja elukutse on nii füüsiliselt kui emotsionaalselt raske ning nõuab suurte koormuste talumist, igaüks neist peab olema valmis töötama kõrge psüühilise pinge olukorras. Päästjatele tuleb tagada võrdne kohtlemine teiste siseturvalisust tagavate struktuuridega ning vääriline tasu ka pärast pikaajalist teenistust.
Uus piirivalveteenistuse seadus säilitaks piirivalvuritele kaitseväeteenistuses välja teenitud sotsiaalsed garantiid. Ümberkorraldus, millega piirivalve viidi välja kaitseväeteenistuse regulatsiooni alt, tekitas organisatsioonis tugevaid vastuolusid, sest kadusid ka senised tagatised. Praegu oleme olukorras, kus paljud tuleviku ees ebakindlust tundvad piirivalvetöötajad jätavad oma kutse ja lahkuvad töölt. Seaduse jõustumine ei tooks riigile kaasa uusi rahalisi kohustusi, vaid tagaks seni kaitseväeteenistuse seadusega piirivalvele antud tagatiste jätkumise.
Vääriline tasu tööle, stabiilne areng ja kindlus tuleviku ees on võimalused motiveerida häid spetsialiste valitud alal edasi tegutsema.
KALLE LAANET
siseminister, Keskerakond
