Eesti erinevad piirkonnad on välja kujunenud väga paljude tegurite koosmõjul. Ajaloolised, geograafilised, poliitilised mõjud, samuti vaimsed tegurid, nagu kvalifitseeritud kaadri olemasolu.
Praeguseks on Eesti areng läinud kohati lubamatult tasakaalust välja ning tuleb hakata rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas taastada Eesti terviklikkust. Tegutsema peaks asuma enne, kui probleem muutub väga tõsiseks.
On oluline küsida, milline on Eesti olukord, mida tuleviku jaoks teha, millised ressursid on meil selleks kasutada. Viimane aeg on hakata diskuteerima meie strateegiliste eesmärkide üle.
Võtame näiteks haldusreformi. Ajakirjanduses on arutatud, et maakonna omavalitsustest võiks moodustada ühe suure omavalitsuse. Minu arvates oleks selline lahendus toonud ühiskonnale väikese kasu asemel suurema kahju, kuna oleks tekkinud veel rohkem nn. ääremaid.
Pealinna viimine Tallinnast Tartusse väärib arutlust
Seoses Tallinnaga on kuulda olnud mitmeid lubamatuid väljaütlemisi. Ühe poliitiku üleskutse oli tulla elama Tallinna, mõni on arvanud, et teised piirkonnad elavad Tallinna arvel või et varsti muutuvat Tartu Ülikool provintsiülikooliks ning domineerima hakkab Tallinna Ülikool.
Pigem elab Tallinn vähemalt osaliselt teiste piirkondade arvel, võttes ära küllaltki olulise osa paremast tööjõust ehk inimkapitali. See on aga üks põhilisi arengufaktoreid.
Kuidas saab senisest enam tasakaalustada Eesti arengut?
Küllaltki soodsad arenguvõimalused Tallinna kõrval tunduvad olema Pärnu piirkonnal (asend, meri, sadam jne) ja Virumaal (maavarad, suhete paranemisel Venemaa naabrus).
Praegu tunduvad minu arvates kõige tagasihoidlikumad perspektiivid olevat Kesk- ja Lõuna-Eestil. Ühe võimalusena selle muutmiseks näen ka mina pealinna toomist Tallinnast Tartusse. Kui see aga ei sobi, siis mõnda teise linna.
Tallinna areng ei tohiks selle all eriliselt kannatada, küll aga võidaks eelkõige Kesk- ja Lõuna-Eesti.
Minu arvates on positiivne efekt siin palju suurem kui negatiivne, lähtudes Eesti kui terviku huvidest. See tähendaks Tallinna võimu nõrgenemist. Näiteks pidurdub kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu äravool mujalt piirkondadest Tallinna.
Otsuseid tuleb teha homse valguses
Kui tahame Eestis erinevate regioonide vahel enam tasakaalu saavutada, on jutust üksi vähe. Loomulikult tuleb enne otsustamist teha põhjalikke uuringuid. Tuleb hakata enam tegema otsuseid homse valguses. Näiteks kulude juures ei tohi arvestada ainult otseselt nähtavaid kulusid ja tulusid, vaid ka seda, mis erinevate seoste kaudu pikema perioodi jooksul ilmnevad.
Loomulikult tuleb jätkata ka seniste projektide elluviimist, kui on näha, et need toovad positiivseid tulemusi. Samas tuleb jätkuvalt uusi lahendusi otsida.
Allan Metsa,
majandusteadlane
