Juba aastaid on Vaimastvere piirkonna inimesed vaadanud kahetsusega lagunevat kultuurimaja, mis kunagi oli küla tuiksooneks. Seal peeti pidusid ning tegutses pood ja baar. Mullu sai paarikümnel aktiivsel Vaimastvere elanikul sellest kõrini – ühise nõu ja jõuga asuti kindlameelselt hoonet tagasi võitlema ning tänaseks ongi kultuurimaja Jõgeva vallavalitsuse omandis ning MTÜ Vaimastvere Rahvamaja käsutuses.
Endine Vaimastvere kolhoosikeskus ja klubihoone seisis tühjana juba pea kümmekond aastat. Hoonet müüdi käest kätte, kuid ükski omanik ei võtnud vaevaks majaga midagi ette võtta ja nii jäeti see ajahamba närida. Samas pidasid aktiivsed külaelanikud koolimaja võimla kasutusaegade pärast tõsist olelusvõitlust – igaüks püüdis oma huviringile sobivat toimumisaega saada ning mõnigi artist, keda Vaimastverre esinema kutsuti, nurises peopaigas, kooli võimlas, puuduva lava üle.
Samas seisis täies hiilguses peosaali ja lavaga hoone seal samas üle tee täiesti kasutuna ning asjaolu tegi hakkajatele külaelanikele tuska. Vargsi uuriti välja, kellele hoone kuulub ning mis plaanid omanikul majaga on. Selgus, et hoone viimane haldaja oli nõus sobiva hinnaga maja müüma ning pärast seda teadet hakkasid asjad kiiremini liikuma. Mullu hilissügisel moodustati MTÜ Vaimastvere Rahvamaja, kuhu kuulub paarkümmend kohalikku külaelanikku, ning pöörduti murega Jõgeva vallavalitsuse poole.
Selleks, et hoone endale saada, pidi MTÜ plaane ka paberil näitama. Loodi põhjalik tegevuskava ning see esitati vallavalitsusele, kes tellis ehitusekspertiisi, hindamaks maja seisukorda. Siiski tuli vallavalitsus Vaimastvere rahvale vastu, pidas omanikuga pikalt ka hinnaläbirääkimisi ning lõpuks jõuti kokkuleppele. Suve hakul ostis vallavalitsus hoone ja andis selle MTÜ Vaimastvere Rahvamaja käsutusse.
Hoone korrastamisega tehti algust juba laupäeval
Loomulikult on rahvamaja tagasisaamine külaelanike jaoks suur võit, kuid kehvas seisukorras hoone kordategemisega tuleb nüüd kohalikel palju vaeva näha. Sellegipoolest tehti korrastamisega algust juba möödunud laupäeval, mil talgute korras likvideeriti majast suurem sodi ning otsiti välja ka kraam, mis väärib säilitamist.
Koristustööde käigus tuli nähtavale palju kohaliku tähtsusega esemeid. Näiteks leiti kast Olev Antoni näidendi “Laudalüürika” rekvisiitide ja kostüümidega, mida kohalik külateater paarkümmend aastat tagasi klubihoones etendas. Päevavalgele ilmusid ka kolhoosiaegsed tööraamatud ning nii mõnigi talguline sai oma lähikondlaste kunagise käekäigu kohta lugeda. Muuhulgas leiti koristuse käigus kohaliku Karl Karu maale. Ühe vanaaegse grammofon-raadio seest ilmus nähtavale ansambli “Ruja” tegutsemise algusaastate plaat ning ühel riiulil ilutses sini-must-valge tõrvik, millega lubasid talgulised järgmisel aastal kindlasti jüriöö jooksult osa võtta.
Ideaalne koht kasvõi pulmapeoks
Talgutöö vahepeal rääkisid MTÜ liikmed, mis neil hoonega plaanis on. Kuna maja on suur, siis jätkub tegevust küllaga. Selleks, et hoone end ära elataks, peaks seal lisaks kohalikele taidlusringidele ja külapidudele tegutsema ka ettevõtted. MTÜ juhatuse liikmed loodavad näha hoones kindlasti toitlustusasutust, taaskasutuskeskust, kohaliku toodangut pakkuvat poodi ning kaugemas tulevikus ka ehk majutusvõimalust. „See suur saal on koht, mis peaks meile hakkama raha sisse tooma. See on ideaalne koht korraldamaks kasvõi pulmapidusid ja teisi suuremaid sündmusi,“ selgitas MTÜ liige Kerle Jõeäär.
Veel rääkis Kerle, et kogukonnal on vaja ruume näiteks taaskasutuskeskuse tarvis. “Praegu toimib taaskasutuskeskusena üks väike nurgakene ambulatooriumi teisel korrusel. Selleks oleks ikka oluliselt rohkem ruumi tarvis,” tõdes Kerle.
Vaimastvere elanik ning samuti MTÜ aktiivne liige Evely Andre lisas, et hoones peab kindlasti olema toitlustusasutus, et kohalike ettevõtete töötajad saaksid korralikku sooja lõunat ning ei peaks leppima vaid külapoest saadavaga. “Olen kohalikelt töölistelt küsinud, paljud sooviksid ikkagi saada sooja toitu lõunaks,” kinnitas Evely ning lisas, et söögikoht oleks vajalik ka möödasõitjatele. Ka talgutöödel abis olnud Raldi Sõster lausus, et vahel ei viitsi kodus süüa teha, siis oleks hea lähedale minna ja korralik kõhutäis võtta. Kerle idee kohaselt võiks söögikoht pakkuda lihtsaid, häid, kuid mitte traditsioonilisi kiirtoite. “Friikartuleid ja burgerit küll pakkuma ei tahaks hakata,” sõnas Kerle, lõigates lahti talgulistele enda küpsetatud karaskit. Sööjate arvates võiks ka see tulevikus leida koha Vaimastvere rahvamaja toidukoha menüüs.
MTÜ juhatuse liige Ehtel Valk selgitas, et siiski on esmalt vaja hoonele saada uus katus ning hakata tegelema hoone korrastamisega. Rahastust sellele otsitakse Euroopa Liidu toetusfondidest, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest, LEADER meetmest ning panust ei jäta andmata ka kindlasti kohalik elanikkond. Aktiivselt otsitakse ka sponsoreid ning ettevõtjatelt ei paluta ainult toetust vaid pakutakse ka koostöövõimalusi, mida mahukas hoone endas küllaldaselt võimaldab.
Vaimastvere kultuurimaja ajalugu
· 1880ndatel ehitati hoone mõisa sepikojaks.
· 1930ndate algul tegutses sepikojapoolses osas erapood.
· 1944. aastal sai hoone osaliselt tules kannatada.
· 1960ndate algul otsustas Bolševiku kolhoos maja ümber ehitada kaasaegseks kahekorruseliseks kontorihooneks ja kultuurimajaks.
· Täisvõimsusel tegutses maja 1978. aastani, mil kolhoos liideti Jõgeva näidissovhoosi külge.
· Pärast kolhooside likvideerimist tegutses hoones pood, baar ja kohaliku põllumajandusettevõtte kontor. Hoone läks eraomandisse ning vahetas korduvalt omanikku.
· 2014. aasta juunis ostis Jõgeva vald hoone omale ning andis selle MTÜ Vaimastvere Rahvamaja käsutusse.
i
EILI ARULA
