Vaimastvere noortekeskus on jälle avatud, seal toimetab kunstiõpetaja Eveli Leego. Augustikuu kulus koristamisele: vaja oli olemasolevast ülevaade saada ning katkised asjad ära visata.
Lühikese aja jooksul, mil keskuse uksed taas lahti on olnud, on siin paljugi põnevat ette võetud. Pärast suurt avamispidu on toimunud filmiõhtud, koristustalgud, spordinädal, tüdrukuteõhtu põnevate soengute ja ise tehtud juuksekaunistustega ning töötab laulu- ja diskoring ja animafilmi õpituba.
Eveli on pärit Järvamaalt. Seal töötas ta neli aastat koolis kunstiõpetajana ning viimased paar aastat Vargamäel A. H. Tammsaare muuseumis laste ja noorte õppeprogrammi juhina.
Õpetajannal on perega vana talumajamaja Siimusti lähedal Kaave külas, laps käib Siimusti koolis. “Aasta käisin veel koolis ja Tammsaare muuseumis,” rääkis Eveli. “Kuid lapsi ei transpordi keegi, abikaasa käib Harjumaale tööle.” Ühiselt otsustati, et keegi peab siia jääma. Nii saavad lapsed kooli ja lasteaeda. Praegu õpib Eveli Tallinna Ülikoolis päevases magistriõppes kunstiõpetajaks. Mõned päevased loengud on ta aga kaugõppe omade vastu vahetanud. “Nii on mul esmapäevad, teisipäevad ja üle nädala kolmapäevad vabad,” selgitas Eveli. Siis on noortekas kella ühest kuni kaheksani avatud.
Jõulumeeleolu noortekeskuses
Lapsed olid keskuses ametis suurte lumememmekujuliste kaunistusega. <span style=”mso-spacerun: yes”> Triibuliste sallide ja tutimütsidega lumememmed, pitsilised lumehelbed ja kuused kaunistavad peagi jõuluootuses õpilaskodu ja noortekeskust.
Eveli uuris külastajate logiraamatut, kust paistab, et juba kaks kuud järjest on siin päeva jooksul käinud 22 noort, enamik neist on õpilaskodus ööbijad. Nimelt asub Vaimastvere kunagise mõisaaida teisel korrusel õpilaskodu ning esimesel korrusel noortekeskuse avar ruum. Kui koolitunnid läbi, kõht täis ja kodused tööd tehtud, tulevad õpilased alla keskusse oma vaba aega sisustama. Mängitakse lauatennist, õhuhokit, X-boxi või lauamänge.
“Teeb kurvaks, et pole noortele kuigi palju võimalusi pakkuda,” rääkis Eveli. Lauamängud lebavad nukralt riiulis – need on juba ribadeks mängitud.
“Eveli…” kõlas arglik hääl. Kaks tüdrukut olid endale riiulist valinud mängu “Reis ümber maailma”. “Kas me võime selle omal vastutusel laenata?” uurisid piigad. Eveli noogutas. “Pane meie nimed kirja!” nõudsid tüdrukud kohusetundlikult. Eveli kinnitusel on kohalikud noored väga tegusad. Ja et võimalused on piiratud, tuleb noortejuhil pidevalt midagi uut välja mõelda. “Eveli…” nõudis jällegi mõni õhinal hääl. Jõulukaunistustega asjatavad noored vajasid juhendamist ja ka kiitust tubli töö eest.
“Detsember kulub käsitööle, saime kunstiprojektile rahastuse,” selgitas Eveli. Jõulukuu jooksul tutvutakse erinevate stiilidega. Joonistatakse, lõigatakse, kleebitakse, maalitakse, tehakse jõulukaunistusi ja ehteid. Eveli näitas randmel rippuvat punastest ja valgetest pärlitest käevõru – poisid olid meisterdanud talle varase jõulukingi. Noored on usinad ehteid valmistama. Tehakse käevõrusid ja sinna juurde sobivaid kõrvarõngaid. Peagi valmivad ka jõulukaardid. Nii on paljudel noortel kingid ja kaardid omast käest juba võtta.
“Eveli, see on ju kole,” oli väike punapäine neiu kurblik. “Ei ole ju, lõika välja,” julgustas noorsootöötaja. “Ma värvin selle jänku ka ära,” teatas tüdruk juba rõõmsalt.
Eveli on õpetajaametile lisaks kursis noorsootööga, Järvamaal tegeles ta palju vabatahtliku tööga. Tal olid enda sõnul pidevalt taskus kahe noortekeskuse võtmed.
“Kas võiksin need triibuliseks teha?” kõlas küsiv hääl. Eveli vaatas ja uuris ning kinnitas, et murelik noor kunstnik on õigel teel.
“Olen vasakukäeline, käärid on koolis ja ma ei oska lõigata,” selgitas väike punapäine tüdruk oma lumememmele osutades. “Siis peab keegi sind aitama,” pakkus Eveli lahendust. Õpetajanna oli pikalt kunstiringi juhendanud, kui ta ühel hetkel noortekeskust kujundama paluti. “Tegin suured seinamaalid,” meenutas naine.
“Mul on kodus hästi ilusad lumehelbed,” teatas teise klassi õpilane Heiki. “Olen need jõuludeks päris ise teinud.”
Samas jäi Heiki mõtlikuks. “Võiks ju siingi mõne helbe teha, aga äkki tulevad kandilised,” oli poiss pisut kahtlev. “Kodus tegin isegi südamekujulisi helbeid,” kinnitas Heiki oma vilumust.
Noortekas kõlab muusika
Vahepeal ilmus heliruumist välja 15-aastane Nantido. Noortekeskuse heliruum on pisike, helipult vajab uut kaablit või paremal juhul väljavahetamist. “Loodame, et jõuluvana pistab midagi vajalikku kotti,” on noortekeskuse pere lootusrikas.
Praegu aetakse läbi arvuti, kõlarite ja mikrofonidega. Arvuti on Eveli isiklik, keskuse arvuti otsustas eelmisel nädalal töö lõpetada. Salvestada ei saa, kuid hääleharjutusi võib teha hoolega. “Kuiv trenn,” muheles noortejuht. Nantido on muusika miksimist õppinud kaks aastat, koolitusi jätkub veel sama kauaks. Praegu juhendab ta “noortekas” DJ ja laulmise huviringi. “Kolm õpilast laulavad ja kolm tegelevad muusika miksimisega,” teatas poiss. Ringid toimuvad kaks korda nädalas. Nantido arvates on tema õpilased andekad, lauljapotentsiaal on täiesti olemas.
Noormehe hinnangul ringitöö hetkel aga väga hästi ei lähe, mõnda aega on olnud tundides paus. Huvilised pole saanud piisavalt harjutada. Pealegi on helipult katki ning sobivat kaablit pole kuskilt leida. “Kui kool läbi, tahan põllumajandusega tegelda,” rääkis noormees oma tulevikuplaanidest. “Ta teeb praegu kodus remonti,” uhkustas väikevend Heiki.
Nantido tunnistas, et teeb vajadusel remonti teistegi kodudes. Kool, remonditöö, DJ koolitus, noortekeskus — kõik mahub aktiivse poisi päevaplaanidesse.
Varsti tuli noormees heliruumist kõlarite ja mikrofonidega välja. Natuke kaabeldamist ning jõululaulude karaoke võis alata!
Noortekeskusse oleks tarvis lauda ja mõnusaid kott-toole. Praegu kogunevad käsitööhuvilised töötama suure pingpongilaua ümber, kuid palju seal liigutada ei saa, muidu kukub laud kokku. Istumiskohtadega on kesised lood. Silma jäävad mõned toolid ja taburetid, mida sõbralikult jagatakse. Veekraani ja tualetti jagatakse õpilaskoduga.
Aga noored on optimistlikud. Tuleb oodata kevadet ja uusi projekte. Jõulude eel tuntakse rõõmu koos veedetud ajast ja sellest, et taas on Vaimastveres olemas koht, kuhu tulla.
i
MARGE TASUR
