Kui Vaimastvere noortekeskuse uksest sisse astuda, võib alguses segadusse sattuda, sest tekib koju jõudmise tunne. Tulijaid tervitab sooja naeratusega noorsootöötaja Eveli Leego, noorte seas lihtsalt Evu.
Noortekeskus on hubane, seal on palju rõõmsaid värve ning põnevaid paiku mängimiseks.
“Tahtsin keskkonna võimalikult koduseks luua, isegi natuke teraapiliseks, et lapsed saaksid päevast rahuneda, laulda, kiikuda, meisterdada, joonistada ja vajadusel omaette olla,“ rääkis kolmandat aastat noortekeskuses töötav Eveli. Ka lauda ei ole siin keset põrandat pandud – et oleks võimalik liikuda, ringmänge mängida, laulda ja diskosid korraldada. Noored tegutsevadki põhiliselt ühes suures saalis, lisaks on väike heliruum.
Omaette vaikse nurga leiab aga pesapuust. See on justkui paljude laste unistuste puuonn, mis on noortekeskuse lae all. Pesa toetub neljale jalale ning sinna viib redel. Pealtnäha on puidust pesapuu ikka päris puu moodi: pruun tüvi, haljad rohelised oksad ning mis kõige tähtsam – iga puuoksa küljes ripub kiik.
Eveli ja parasjagu noortekas helkureid meisterdanud neli õde Cerle, Christina, Joneli ja Cärolyn näitavad uhkusega pesapuud. “See on meie tehtud. Minul oli peas idee ning mees tuli appi ja aitas selle ehitada,” ütles Eveli. Loomulikult panustasid ka noored, kes võtsid pintslid kätte ning lisasid puule värvi. Eveli sõnul on puutüvele tulemas veel ronimisnupud ning okstele lisatakse eelnevalt noortega arutledes erinevad väärtused. “Nii on see samaaegselt õpetlik ja mänguline,” märkis ta.
Korraga noorsootöötaja, huvijuht ja õpetaja
Ameti poolest on Eveli kunstiõpetuse õpetaja. Eelmisel aastal kutsus Vaimastvere kooli direktor ta kooli tööle. Sellest aastast on ta veel ka kooli huvijuht ning annab arvutiõpetuse tunde. “Mulle meeldib mõelda, et olen terve Vaimastvere piirkonna noorsootöötaja, nii koolis kui noortekeskuses,” nentis ta muiates.
Tema sõnul on nii kooli kui noortekeskuse soov sama – pakkuda lastele mõnusat keskkonda õppimiseks, kasvamiseks ja arenemiseks. “Minu töö koolis ja noortekeskuses on sarnane. Leian võimalusi sisustada laste vaba aega. Kui meil noortekas jääb midagi puudu või on abi vaja, siis saan koolilt toetust. Kui keskuses midagi teeme, siis saame kooli kaasata,” rääkis ta. Eveli hinnangul on nii palju lihtsam noortega tegutseda, kui sama inimene teeb tööd nii koolis kui noortekeskuses. “Lapsi see ei häiri, et olen mitmes kohas ja rollis. Koolis olen ikka õpetaja või huvijuht, aga noortekeskuses Evu,” rääkis ta.
Eveli jaoks on oluline, et lapsed saaksid võimalikult palju oma loovust arendada ja loominguliselt tegutseda. Cerle toob selle kinnituseks kohe näite. “Eelmisel nädalal osalesime Eveli soovitusel joonistusvõistlusel. Saime kunstitundides mõelda ja joonistada leiutise, mis aitab inimesi, ning unistuste söökla,” lisas tüdruk. Joneli mõtles, et igati vajalik ja praktiline on spreikustuti. See on väike ja pihustipudelis. Kõik saavad seda kasutada ning kartma ei pea. Cerle joonistas aga sellise söökla, millest pool on raamatukogu. “Mulle meeldib koolisöökla, tegin piknikulauad ja varjud ning raamatukogu tegin kõrvale, kuna mulle meeldib väga lugeda,” kirjeldas tüdruk.
“Tore, kui noored võistlustest osa võtvad. Siis nad ei pea tegema seda, mida õpetaja tahab, vaid saavad ise mõelda, mis on nende unistus,” selgitas Eveli konkurssidel osalemiste eeliseid.
Kool ja noortekas täiendavad teineteist
“Koolis on rohkem traditsioonilisi sündmusi, noortekeskuses oleme tegevuses vabamad. Olen kooli huvijuhi ametis alles uus, aga hakkan vahele tippima ka teistmoodi üritusi.” Eelmisel nädalal oli koolis kätepesupäev. Külas käis perearst ning tegi viktoriini ning kõik, kes õigesti vastasid, said auhinnaks kommipaki. “Valimegi selliseid õpetlikke sündmusi, mis kooli sobivad. Varsti on tulemas halloween, seda peame noortekeskuses, siis saab teha ka õudseid näomaalinguid, koolis aga tutvume mardi- ja kadripäevaga.”
Arvutitunnis on palju kunsti, seal on Eveli katsetanud erinevaid veebipõhiseid programme ning teinud arvutijoonistusi. Ta soovib, et tund oleks mängulisem, aga samas peab jälgima, et see sobiks õppekavaga. Järgmisel veerandil tegeldakse tekstitöötlusega ning uuritakse, kuidas sealgi saab kunsti kasutada.
Eveli käib noortega palju ka väljas. Peetud on spordipäevi, seigeldud maisipõllul ning õpitud, kuidas metsa eksinult hakkama saada. Eveli tegi noortega läbi Otsi Otti programmi ehk kuidas metsas käituma peab. “Kallista puud ehk jää paigale, ole nähtav ja hoia sooja,” võttis Joneli kokku õpitu kõige tähtsamad punktid. Eveli lisas, et nad ehitasid onni ja vaatasid, milline peab seal istease olema, et külm ligi ei pääseks.
Eveli sõnul on sel aastal noortekeskuses põhiline teema koostöö nii kooli kui teiste keskustega. Näiteks Kuremaa noortekaga käidi koos Kundas Lontova seikluspargis, draamalaagris ja kevadpeol. Siimustis on Eveli juhendamisel aga koos klaasi- ja savikunsti õpitud. Laiuse noortega käidi koos Ahhaa keskuses.
Tekkis uus kodutütarde rühm
Joneli teatas uhkelt, et nad on kodutütarde kandidaadid. Eelmisel nädalal olid tüdrukud ka esimeses laagris. Eveli kiitis, et tüdrukud panid ise rühma kokku ja tema oli nõus nende juhendaja olema. Praegu on Vaimastvere rühmas 13 tüdrukut. “Meil on seal päris huvitav olnud, nad pakuvad seal põnevaid teemasid.” Sel korral oli teemaks meedia: tehti teatrit, kirjutati kõnesid ning õpiti avalikult esinema. “Tahame olla korralikud ja austada oma isamaad,” selgitas Cerle, miks ta otsustas kodutütardega liituda.
Eveli sõnul on oluline seegi, et laagrites osalemine on tasuta ning see annab suurema võimaluse kõigile huvilistele. Noorsootöötaja jaoks on suurim tänu töö eest see, kui noored on rahul ja õnnelikud. Laagris jätsid tüdrukud talle voodi peale üllatuseks vahtralehtedest meisterdatud “roosikimbu” koos tänuga, et Eveli on nende jaoks olemas.
Oma tegemistesse kaasab Eveli alati noori. Nad on väga avatud ja pakuvad sageli ennast ise appi. “Mulle meeldib, et oleme nagu üks perekond ja tegutseme sama eesmärgi nimel.”
Eveli soovib, et lastel oleks veel rohkem võimalusi ise projekte kirjutada ja oma mõtteid välja pakkuda. Noortele meeldib, kui keegi külla tuleb. Võib tulla ka täiskasvanu, kes tahab lastega tegeleda.
Saab noortega kontakti
Jõgeva valla noorsootöö vanemspetsialisti Monika Maasingu sõnul on Eveli puhul kõige tähtsam see, et ta tahab seda tööd teha ja ta leiab noortega kontakti.
“Ta on oma tööle pühendunud ja oskab omavahel oskuslikult siduda pedagoogitöö koolis ja noortetöö. Eveli ei armasta oma tegemistest rääkida, nokitseb vaikselt, aga järjekindlalt ning tulemuslikult. Eveli oskab toetada noorte omaalgatust. Nii sünnivad matkad, kinokülastused, laadad, diskod, teemapäevad, filmiõhtud jms. Ta teeb alati ettepanekuid valla noortekeskuste vaheliseks koostööks. Koos on korraldatud spordipäevi, paintballivõistlusi, savi- ja klaasiringi. Kunstiõpetajana on Eveli väga mitmekülgsete oskustega ringijuht. Ta oskab tegelda savi ja klaasiga, kududa kaltsuvaipu, on kodus animatsioonis. Eveli on paljudele noortele toeks, tagab turvatunde ja on usaldusisikuks, noored kiidavad ja austavad teda väga.”
MARGE TASUR
