Vaimastvere külas püüab möödujate pilke ligi viiekümnepealine atraktiivsete isenditega gallovei lihaveisekari, kes aastaringselt Lillemäe talu ümber karjamaadel toimetab. Talu peremees Tarmo Sein alustas lihaveiste pidamisega neli aastat tagasi ning loodab, et eestlased hakkavad senisest enam veiselihast lugu pidama.
Neli aastat tagasi ostis Tarmo Sein endale šoti mägiveised, kuid otsustas aasta pärast hoopis gallovei tõugu karja kasuks. Lillemäe talu atraktiivsed loomad paistavad Piibe maanteel liikujatele hästi silma. Pruunidel loomadel on justkui valged vestid seljas. “See lai valge vöö looma seljas ongi gallovei üheks tõutunnuseks. Samas on seda tõugu loomi ka valget, halli ja helepruuni värvi,” rääkis peremees ning lisas, et just suvisel ajal on tema talu väravate taga palju uudistajaid, kes soovivad loomi lähemalt näha ja ka käega katsuda.
Veel on tema käest küsitud, kas need loomad piima ka annavad. “Olen neile vastanud, et te ju võite proovida neid lüpsta,” naljatles peremees ja märkis, et galloveid on ennekõike ikkagi lihaloomad. “Piima ju saaks neilt ka, aga see pole eesmärk. Iseenesest on nende piim aga väga rammus,” lisas talu perenaine Marika Sein.
Lihaveiste kasuks otsustas perekond Sein selleks, et talu juurde kuuluvad rohumaad kõige efektiivsemat kasutust leiaksid. “Iga maa peal näiteks teravilja ei kasvata ning et maa kasutuna ei seisaks, arvasimegi kõige õigema olevat lihaveised võtta,” meenutas Tarmo Sein mõne aasta tagust aega, mil Lillemäe talu maadele esimesed šoti mägiveised otsustati tuua. Šoti mägilased vahetati galloveide vastu just ohutuse eesmärgil. “Mägiveisel on väga suured ja tugevad sarved, galloveid sarvi ei kasvata. Kuigi mägiveis pole agressiivne, võib ta siiski kogemata oma pead järsku keerata ning nende sarvede otsa keegi sattuda ei tahaks,” rääkis peremees, näidates kätega mägiveisepulli sarvede haardeulatust, mis küünib julgelt üle meetri. Siiski on Lillemäel veel kaks karvast ja sarvilist šoti mägiveist alles.
Põhirõhk tõuaretusel
Nagu šoti mägiveised, on ka galloveid äärmiselt rahumeelsed ja sõbralikud. “Armastavad hirmsasti, kui neid harjaga sügada ning vahel jooksevad järele ja ei lase aedikust välja minna, sest sügamisest pole veel isu täis. Siis tuleb nendega veidi kurjustada, et nad mind nüüd rahule jätaksid,” rääkis peremees, kraasides samal ajal paariaastase mullika Säde karva.
Enamik ajast ja energiast kulub Seinade perel karja hooldamisele ja aretamisele. Hetkel on karjas umbes viiskümmend isendit, kellest pea pooled noorloomad. Sellise suurusega karjas on põhirõhk pandud tõuaretusele ning loomi läheb lihaks pigem vähem kui rohkem.
“Just hiljuti müüsin kaks pullvasikat tõuloomadeks. Kui neid poleks elusloomadena müüa saanud, oleksin pidanud nad lihaks tegema,” selgitas peremees. Liha müüakse ise otse tarbijale. “Ostame tapamajateenust, laseme liha lõikuda ja pakendada ning müüme ise inimestele, sest kogused on niivõrd väikesed, et kombinaati toota pole mõtet,” rääkis peremees ning toonitas, et hetkel on nende tegevus orienteeritud ikkagi tõuaretusele ning liha tootmine on pigem kõrvaltegevus. Lihale saab Lillemäe peremehe sõnutsi rohkem rõhku panna siis, kui karja oluliselt suurendada. “Oleme mõelnud, et meie rohumaadel saab pidada umbes sajapealist karja,” lisas ta.
Veis vorsti sisse ja peolauale
Gallovei tõugu veised on tavalise piimalehmaga võrreldes väikest kasvu, kuid suhteliselt madala turjaga loomad on siiski üsna kogukad. Täiskasvanud lehm kaalub umbes pool tonni, pull kuni kaheksasada kilo. Hinnatud sisefileed saab samas ühelt loomalt vaid poolteist kilo. Seepärast ongi see liha kallis ja tavatarbijat eriti palju huvitada ei saa.
“Veiseliha maksab keskmiselt kümme eurot kilo, sisefilee hind kõigub 20-30 euro ümber,” märkis Tarmo. Kuigi Seinade peres eelistatakse toidulaual veiseliha, tunnistasid Marika ja Tarmo, et pole sealihast siiski päriselt võõrdunud.
Mis puutub liha hinda ja kvaliteeti, siis Lillemäe talu galloveid on puhtalt rohumaaveised, kes ei saa mingit lisasööta. “Siin kasvanud loomaliha on sada protsenti mahe,” kinnitasid Marika ja Tarmo. Suvisel ajal Tarmo lihatootmisega eriti ei tegele, kuid talvel saab siit kindlasti veiselihast vorsti ja praetükke osta. Miks mitte jõulude ajal seaprae asemel hoopis siinsamas Jõgeva lähistel rohumaadel kasvanud veiseliha peolauale moorida.
Seinad koorivad terve Jõgeva linna kartuli
Veisekasvatuse kõrval tegeleb perekond Sein ka kartulikoorimise teenuse pakkumisega. Talu kõrvalhoones on koorimistsehh, millest käib kõrghooajal päevas läbi isegi kolmsada kilo kartulit. Varem kasvatasid nad ka kartuli ise, kuid majanduslikult otstarbekam on neil kartul sisse osta ning tegeleda vaid koorimisega. Siiski töödeldakse nende koorimistsehhis vaid kodumaist kartulit, see tuleb Lõuna-Eestist.
Kartulikoorimisega tegeleb peamiselt perenaine Marika, kelle arvutuste kohaselt on neil hetkel üksteist tellijat. “Suuremad neist on Jõgeva koolid ja lasteaiad, kuid me varustame ka Jõgeva majandusühistut ning peaaegu kõiki Jõgeva linna toitlustusasutusi,” rääkis ta.
Jõgeva suuruse linna toitlustajad varustavad nad oma pere tööjõuga kooritud kartuliga ära ning selle tööstusharu suurendamist Tarmo ja Marika lähiajal ei plaani. “Praegu on tellijaid just parasjagu. Tellimuste suurenemisega peaksime ka hakkama tööjõudu lisaks palkama ning sellist eesmärki meil siiski pole,” kinnitas Lillemäe talu peremees.
Gallovei lihaveis
Gallovei (inglise keeles galloway) on üks vanemaid veisetõuge. Algselt on nad pärit Edela-Šotimaalt, aga praeguseks on nad levinud üle kogu maailma. Eestis oli neid Jõudluskontrolli Keskuse andmetel eelmise aasta suve seisuga 231 ning neist puhtatõulisi vaid 118. Gallovei on väikese kuni keskmise kasvuga lihaveis. Lehmade keskmine kaal on umbes 500 kg, täiskasvanud pullidel kuni 800 kg. Galloveide viljakas eluiga võib olla kuni 20 aastat.
Nad on rahulikud, kokkuhoidlikud ja vastupidavad. Nende pikk karv ja tihe aluskarv võimaldavad neid pidada aastaringselt karjamaal. Reeglina on nad kerge poegimisega ja nende vasikad on väga elujõulised. Sööda suhtes on galloveid vähenõudlikud, toitu ei vali. Karjatamiseks sobivad ka püsirohumaad ja poollooduslikud kooslused. Nende laiad sõrad ja kergem kehakaal tagavad karjamaade hea säilivuse ka niiskematel aladel. Kindlasti sobilik tõug maheveisekasvatuse viljelemiseks.
Puhtatõuliste isendite seas esineb mitmeid värvitoone: musta, halli, pruuni ja valget. Väga atraktiivse välimusega on valge vööga loomad, samuti valged, kellel on musta värvi nina ja kõrvad.
Allikas: www.galloway.ee
EILI ARULA
