|
|
Väikesed asulad on Eestis raskes seisus, noored lähevad suurematesse linnadesse, maakoolid töötavad pidevas sulgemishirmus ning töökohti ei jätku. Siiski on hea meel tõdeda, et Vaimastveres on kogukond ise ohjad haaranud ning hakanud astuma reaalseid samme külaelu edendamiseks. |
Ligi kolmesaja elanikuga Vaimastvere külas on juba aastaid töötanud külaselts, mis igal aastal on jõudumööda läbi viinud mitmesuguseid pidusid: vastlapäeva, aastavahetuse- ja lõikuspidusid, korraldanud keskpäevateed. Siiski kippus ajapikku olema nii, et peol käijaid oli hordide kaupa, kuid korraldusmeeskonda kuulus vaid käputäis aktiviste. Samas tuldi külaseltsis mõttele, et külaelu ja kooskäimised ei peaks piirduma ainult korra kvartalis ühe suure tantsu ja tralliga. Ära tuleks teha ka midagi asjalikku ning reaalset, mida kogukond pidevalt kasutada saaks.
Et teada saada, mida võiks Vaimastverre rajada, korraldas külaseltsi juhatuse liige Ehtel Valk eelmisel talvel suhtlusvõrgustikus Orkut küsitluse. Nendelt, kes suhtlusvõrgustikku ei kasutanud, küsiti arvamust suusõnaliselt. Küsitlusest koorus välja, et Vaimastveres võiks olla külakiik.
Kiige saamiseks asus Ehtel eelmisel kevadel kohaliku omaalgatuse programmi projekti kirjutama. Sealt saadi positiivne vastus ning viiekümne protsendi ulatuses rahalist toetust. Teine pool summast saadi külaseltsi eelarvest ning õla pani alla ka Jõgeva vald. Kokku läks kiik maksma 1888 eurot. Kiik pandi kooli vanale jalgpallistaadionile püsti eelmise aasta oktoobris ning hilissügise jahedusest hoolimata hakati seda kohe ka aktiivselt kasutama.
Plaanis rajada uus mänguväljak
Kui nähti, et külakiik on sedavõrd populaarne, tekkis eestvedajatel idee rajada samasse ka korralik peoplats. Sel kevadel otsustati, et kiige juures platsil võiks korraldada jaanipeo. Mai alguses talgutel tehti kiigeplats ja selle ümbrus korda ning jaanilaupäeval peetakse Vaimastveres maha üks korralik jaanipidu. Kohal on toitlustajad, loomulikult ka ansambel ja õhtu juht. Varem on selles piirkonnas igal aastal suurem jaanipidu peetud Paduveres. Üle mitmekümne aasta Vaimastveres peetavale jaanitulele on suhtlusvõrgustiku Facebook andmeil lubanud minna juba ligi viiskümmend inimest. Tulijaid on kindlasti rohkem, sest sotsiaalvõrgustikku kasutavad peamiselt noored.
Kuid see pole veel kõik. Juba on projekti korras muretsetud raha laudade ja pinkide saamiseks peoplatsile. Kahjuks ei jõudnud need valmis jaanipeoks, kuid juuli lõpuks on Vaimastvere külaplatsil olemas pingid ja lauad, kuhu mahub istuma umbes viiskümmend inimest. Tulevikus on plaanis mööblit juurde muretseda, kuid momendil pole selleks lihtsalt raha. “Teeme tasapisi,” ütles Ehtel Valk.
Sellega veel külaseltsi plaanid ei piirdu. Juba ammu on külas arutatud, et Vaimastverre on tarvis uut mänguväljakut. Suurte kortermajade õuealal oli veel sel kevadel püsti ajast ja arust rauast turnimisredel ja liumägi, mis riivasid silma ja lõhkusid laste riideid. Et sellised atraktsioonid olid lastele juba ohtlikud, likvideeriti need paari kuu eest. Lapsi Vaimastveres jagub, sel aastal oli siit vallavanema vastuvõtul ühe aasta jooksul sündinud üheksa last ning lasteaias käib praegu üheksateist jõnglast. Samas tahavad mudilased mängida ka väljaspool lasteaeda ning järgmisel aastal ongi Ehtelil plaanis kirjutada järjekordne projekt, et teha korda mänguväljak. “Mänguväljakud on üsna kallid, peame ka seda vähehaaval planeerima,” sõnas ta.
Uuel aastal on võimalik keeli õppida
Praegu uurib külaseltsi juhatus läbi suhtlusvõrgustiku Facebook ning küsitluslehtede abil, mis paigutatakse küla poodi ning jagatakse kätte jaanipäeval, mida rahvas järgmisel aastal Vaimastveres korraldada tahaks. Ennekõike selgitatakse välja, millistest koolitustest oleksid külaelanikud huvitatud. Enim on huvi tuntud inglise ja soome keele õppimise vastu, mis tõenäoliselt järgmise aasta jooksul korraldatakse. Külaselts seisab hea selle eest, et õppuritel keeletundide eest ise võimalikult vähe maksta tuleb.
Facebookis on Vaimastvere lehel välja pakutud ka muid ideid. Vaimastveres elav kahe lapse ema Kerle Jõeäär arvas, et korraldada võiks laste lauluringi ning kooli läheduses võiks olla saepururada, kus saavad treenida tervisesportlased ning lastevankritega jalutada noored emad, keda Vaimastverre viimaste aastate jooksul üsna ohtralt on tekkinud. Noored on hakanud aktiivsemalt välja ütlema, mida nad soovivad oma kodukohas õppida või ära teha, kuid aktiivsust on veel vähe. “Neid peab veel kõvasti utsitama, et nad hakkaksid ka aktiivsemalt külaelu edendamise jaoks liigutama,” rääkis Kerle, viidates noormeestele, kes külaplatsi hüvesid iga päev naudivad, kuid korraldamisel eriti aktiivselt kaasa ei löö. “Aga hakkab siiski juba looma,” märkis Kerle.
Kohaliku rahva suur unistus on seltsimaja. Külaseltsi koosolekuid ja pidusid viiakse läbi koolimajas, kuid tarvis oleks ikkagi täiesti oma maja, kus ei sõltuta mingitest teistest institutsioonidest. Kunagine suur klubihoone on nüüd erakätes, seisab tühjalt ning on jäetud ajahamba pureda. Plaanid hoone soetamiseks on olemas, kuid jõust ehk rahast jääb praegu veel puudu. Samas nõustusid Kerle ja ka Ehtel, et näevad potentsiaali Vaimastvere külaelu arenemises.
“Noored tahavad tegelikult maal elada, siin on ruumi ja ka võimalusi,” rääkis Kerle, kuid tõdes, et võimalused tuleb ennekõike iseendal luua ning Vaimastvere küla noored on selles osas juba otsa lahti teinud.
i
EILI KOITLA
