|
|
Olenemata sellest, milline tuleb ilm, on Vaimastvere kooli eeloleva talve küttekulud varasemast arvatavasti tunduvalt väiksemad, sest kooli õppehoone ja õpilaskodu viiakse üle ökonoomsemale maaküttele. |
Senini said koolihoone ja õpilaskodu sooja kumbki oma katlast, mida köeti nn heleda kütteõliga. Et seda tüüpi õli hind on päris soolane, oli kool juba mõnda aega otsinud teistsugusele kütteviisile ülemineku võimalusi.
“Lõpuks leidsime, et kõige soodsam oleks maaküte,” ütles Vaimastvere kooli direktor Väino Ling.
Ka Jõgeva vallavolikogu oli seda meelt ja nägi vallaeelarves ette vajalikud summad. Koolimaja ja õpilaskodu maaküttesüsteemi projekti tellis vallavalitsus möödunud aasta algul. Mullu augustis esitati aga Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) taotlus, et nad rahastaksid maakütte väljaehitamist oma programmist “Atmosfääriõhu kaitse”. Tänu KIKist tulnud jaatavale vastusele sai vallavalitsus selle aasta esimeses kvartalis süsteemi väljaehitaja leidmiseks riigihanke välja kuulutada. Parima pakkumise teinud OÜ Maaküte alustas töid juulikuus.
Jõgeva vallavalitsuse ehitusspetsialisti Aavo Välba sõnul on maaküttesüsteemi rajamise juures töömahukaim ettevõtmine küttekontuuri paigaldamine pinnasesse. See töö on nüüdseks tehtud. Ühtekokku sai maa sisse kümme kilomeetrit torusid. Need paigaldati koolimaja taha, mõisapargi ja küla puhastusseadmete vahelisele alale.
“Õnneks oli koolimaja ümbruses sellist vaba maad võtta,” sõnas Aavo Välba.
Lisaks küttekontuurile tuleb tema sõnul paigaldada magistraaltorud, mida mööda soojus hooneteni jõuab, samuti soojuspumbad ja veesoojendid. Koolimajja pannakse kolm soojuspumpa ja kolm veesoojendit, õpilaskodusse üks soojuspump ja kaks veesoojendit. Paigaldatakse ka automaatikaseadmed. Külmema ilma korral käivitavad need lisaks uuele maaküttesüsteemile senisedki soojusallikad – õlikatlad.
Külmaga lisasoojust õlikatlast
“Meie nõue ehitajale oli, et maaküttesüsteem peab tagama hoonetes normaalse temperatuuri ka siis, kui õues kümme kraadi külma on. Kui veel külmemaks läheb, võib juba õlikateldega lisasoojust andma hakata,” ütles Aavo Välba. “Kui töökindlaks uus süsteem osutub, seda näitab eelolev talv. Jõgeva vallavalitsusel varasemad kogemused maaküttesüsteemiga hoonete haldamisel puuduvad.”
Samal põhjusel ei osanud ehitusspetsialist öelda, kui suurt kokkuhoidu uus kütteviis annab. Möödunud aastal osteti kooli ja õpilaskodu kütmiseks näiteks õli ühtekokku 47 000 euro eest. Koolimajas on köetavat pinda
KIK toetab kahe hoone maaküttesüsteemi väljaehitamist 67 515 euroga, vald lisab sellele omalt poolt 75 000 eurot. Viimase summa hulgas on ka ehitus- ja arheoloogilisele järelevalvele kuluvad summad. Arheoloogiline järelevalve tuli tellida seepärast, et küttekontuuri ja hooneid ühendavad magistraaltorud tuli vedada läbi kaitsealuse mõisapargi.
Kui lepingu järgi peab Vaimastvere kooli ja õpilaskodu maaküttesüsteem valmis olema 13. oktoobriks, siis valla ehitusspetsialist arvas tööde senist tempot arvestades, et OÜ Maaküte saab omadega valmis tunduvalt varem.
Direktor Väino Lingi sõnul oli Vaimastvere koolis möödunud aastal 62 õpilast, kooli juures tegutsevas lasteaiarühmas 19 last.
“Õpilaste arv tasapisi väheneb, seega on vaja mõelda, kuidas kooli üha kokkuhoidlikumalt ära majandada,” nentis koolijuht. “Käisime möödunud talvel Palamuse kooli kogemusi uurimas: nemad said maakütte aasta tagasi. Vallajuhid on õnneks meie vajadustesse mõistvalt suhtunud ja meid meie kokkuhoiupüüdlustes toetanud. Nii et loodame, et meie kool veel kaua püsib. Mina olen oma kooli patrioodina kõigile öelnud, et 2021. aastal peame veel kindlasti kooli sajanda sünnipäeva ära.”
Küttekontuuri peale terviserada
Maaküttele üleminek on Väino Lingi sõnul oluline ka õpilaskodu vajadusi silmas pidades. Õpilaskodu kohad on osaliselt riigi poolt toetatud, ent selle toetusega on keeruline toime tulla. Kui küttekulud vähenevad, jääb rohkem raha tegevuskuludele.
“Olen seda meelt, et tegelikult tuleks kooli ja õpilaskodu juurde üles panna ka päikesepaneelid, mis aitaksid kevadel, suvel ja sügisel vett soojendada,” ütles Väino Ling. “Küttekontuuri paigaldamise järel siledaks lükatud alale tuleks aga pärast haljastamist terviserada ehitada.”
Vaimastvere koolimaja ja õpilaskodu pole tegelikult ainsad Jõgeva valla hooned, mis algaval kütteperioodil säästlikumale kütteviisile üle viiakse. Kurista lasteaeda Karukell hakatakse näiteks kütma õhk-vesi-soojuspumbaga. See on siinmail juba hästi tuntud õhksoojuspumbale sarnane seade, ent see ei anna soojust otse toaõhku, vaid soojendab keskküttetorustikus ringlevat vett.
Vallavalitsuse ehitusspetsialisti Aavo Välba sõnul toetas ka Kurista lasteaia hoonele õhk-vesi-soojuspumba paigaldamist KIK. Sealt saadud 8622 eurole pani vald omalt poolt umbes 9000 eurot lisaks. Seadme paigaldas OÜ ABC Kliima. Ka sellest ettevõtmisest on kenakest kokkuhoidu loota.
Vallavalitsuses on mõtteid mõlgutatud ka mitme Kuremaa hoone maaküttele üleviimisest.
“Kuremaal on päris palju suuri vallale kuuluvaid hooneid, nagu loss, ujulat ja võimlat hõlmav tervisekeskus, külalistemaja jne,” ütles vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul. “Oleme nendele ja ka asula kortermajadele maaküttesüsteemi väljaehitamise asjus konsulteerinud mõningate firmadega. Selge on aga see, et ka KIKi toetuse korral nõuab maakütte väljaehitamine suuri investeeringuid, sest KIK rahastab selliseid projekte ainult 50 protsendi ulatuses. Suured investeeringud eeldavad aga häid kokkuleppeid nii volikogus kui ka valla ja korteriomanike vahel.”
Ehitusspetsialist Aavo Välba sõnul on Kuremaa külalistemaja ja tervisekeskuse maaküttesüsteemi eelprojekt tegelikult valmis ja selle alusel saaks hakata juba KIKile esitatavat rahataotlust koostama, ent praegu ei peeta mõistlikuks sellega edasi tegelda. Küttesüsteem läheb nimelt eeldatavalt maksma 150 000 eurot ning isegi kui vallal tuleb maksta ainult pool nimetatud summast, on see ikkagi väga suur raha. Selle kulutamise või mittekulutamise üle on mõistlikum lasta otsustada volikogu uuel koosseisul.
i
RIINA MÄGI
